Sunday, February 19, 2012

Wie läuft's in der Schweiz?


Ja, ma olen ikka täitsa elus veel! Vahepeal on päris palju toimunud, ei teagi nüüd kust alustada. See on see, kui blogi täitmiseks piisavalt viitsimist pole!
Eelmisel nädalavahetusel käisime õega Austrias Nachtschichtis klubis ja pühapäeval läksime perega Technoramale. See on suurim tehnika keskus Shveitsis. Seal sai siis igasuguseid huvitavaid leiutisi näha tehnikavallast ja igasuguseid katseid teha. Terve päev uudistasime seal ringi ja väga huvitav oli.
Koolis algas teine semester, mis on lühem kui eelmine semester. Nüüdsest peame me alati oma läpakad kooli vedama, sest nüüd oleme me "arvutiklass" ning teeme kõik põhilise õppetöö arvutites. Ma leian, et see on suhteliselt nõme, sest terve päev 8st 4-5ni arvutis passida pole lahe. Kui ma koju jõuan koolist, siis ma lihtsalt ei avagi enam arvutit, sest mu silmad valutavad sellest. Aga noh, pole hullu. Meil toimus eelmine reede koolis sissejuhatav arvutipäev(ma ei tea kas eesti keeles võib nii öelda??) Ühesõnaga pidime terve päev mingeid programme installeerima, mida vaja läheb ja igasugust IT värki õppima. Nüüd tean kindlasti rohkem arvutitest ja kuidas enda arvutit pahnast puhtana hoida. Enne olin ikka täielik võhik ausaltöeldes.
Mis veel eriti tore oli see, etmu arvuti ei läinud lihtsalt 2. tunni ajal enam tööle. Siis tuli mu juurde kohe mingi spetsialist, kes võttis mu läpaka endaga kaasa ja läks minema. Hiljem tuli ta tagasi ja ütles, et läpaka laadijas on midagi katki läinud ja mul aku muidugi tühi. Mitte ükski teine läpaka laadija minu eesti läpakale ka ei sobinud. Niisiis istusin peaaegu pool päevast niisama ilma läpakata. Hiljem oli see spetsialist leidnud mingisuguse väiksema otsiku, mis sobis minu läpakaga ja ütles, et direktor oli öelnud, et kuna ma olen vahetusõpilane sponsoreeerib kool mind ja annab tasuta laadija mulle(mis maksab tegelikult siin 100eur ringis). FAITH in my school: RESTORED! See oli temast tõesti väga armas, sest mul poleks hetkel seda raha kusagilt võtta olnud. Järgmine päev pidin läpaka veel temale viima, sest ma ei jõudnud kõiki programme peale laadida. Lisaks sellele puhastas ta mu läpaka ära ja kõik oli tip top parimas korras. See mulle meeldib, et koolis on sellised IT spetsialistid, kes on alati koolis ja reaalselt teevad kohe kõik korda, kui midagi juhtub arvutitega.
Siis kolmapäeval pidin tegema presentatsiooni saksa keeles ühest saksa luuletajast ja ka ühe luuletuse pähe õppima ja ette kandma klassi ees. Kõik pidid seda tegema minu klassis aga muidugi polnud mina eriti ettevalmistunud ja kohe teisena pidin mina presentatsiooni esitlema. Powerpoint'i tegin eelmine õhtu poole tunniga valmis..luuletus jäi kuidagi päris hästi pähe. Korra tuli mingi blokk ees klassi ees, ning läks lihtsalt meelest ära. Siis õpetaja aitas ja lugesin luuletuse lõpuni. Kõik pärast kiitsid ja ütlesid, et said kõigest aru. Olin paremini teinud kui paljud teised klassist. Väga tore oli seda kuulda, sest ma olin megalt ebakindel presentatsiooni ajal, arvasin et mitte keegi ei saa midagi aru mis ma räägin :D Järgmises tunnis saame teada hinded. Koolis on tegelikult päris karm praegu. Ma ei tea, mida õpetajad minust ootavad, aga kohtlevad mind täpselt nagu teisi õpilasi. Pean veel täna ajalugu õppima hakkama, sest homme on töö. Vahepeal on küll selline tunne, et loe palju tahad aga aru ikka ei saa. :) Tegelikult selline asi nagu matemaatika, mis ei olene keele oskusest, peaks hästi välja tulema, aga EI. Pole vist mingi uudis, et mul mitte mingisugust annet pole matikaatika peale.. see on siin mitmeid kordi kinnitust leidnud.
See nädalavahetus käis Mariin (VÕP Eestist Shveitsis) mul külas.
Reedel jõudis mariin 10 paiku õhtul siia. Midagi erilist ei teinud, käisime jalutamas ja rääkisime juttu ning läksime vara magama. Väga hea oli ennast lõpuks ometi välja magada. Tõusin jälle automaatselt pool 10 üles, sest rohkem ma lihtsalt magada ei suuda millegi pärast. Aitasin õel hommikusööki ettevalmistada ja siis sõime kõik koos hommikust. Host ema küsis, et mis meil täna plaanis on. Ega ma täpselt ei teadnudki, mida teha võiks ning siis ta pakkus välja, et mina ja Mariin võiks Säntisparki minna. See on siin lähedal suur veepark mullivannide, erinevate SAUNADE, liumägede jm. Väga mõnus oli seal lõõgastuda välibasseinides ja saun oli ka muidugi hea, kuigi noh 80kraadine ikka see õige saun pole. Pärast ujumist tuli õde meile uuesti järgi ja läksime korra koju ning siis St Gallenisse. Praegu toimub siin Fasnacht(lühidalt öeldes inimstel on igasugused erinevad kostüümid seljas ja siis käiakse mööda tänavaid ja toimuvad erinevad üritused). St Gallenis oli päris palju inimesi selle tõttu. Kuna meil olid kõhud jube tühjad, otsustasime patustada ja dönerit sööma minna. Mina tellisin kebab boxi, mida ma niiii igatsema hakkan, kui tagasi Eestisse tulen. Ausalt, paremat sööki on raske leida. Ükskõik kui halb mul tuju on, teeb selle üks Kebab box alati heaks! Siis käisime veel sisha baaris. 20:48 rongiga sõitis Mariin tagasi Baselisse ja mina koju. Oli hea nädalavahetus.
Tulevikuplaanidest ka natuke. Minu host ütles eelmine nädal, et me lähme kõik koos kevadvaheajal puhkusele. Mul hakkab 6ndal Aprillil 3nädaline kevadvaheaeg. Siis lähme perega Milaanosse ja Europaparki Saksamaal. Europapark on üks suurimaid lõbustusparke üldse :D Ma ei jõua ära oodata!! Ütlesin juba, et kui seal oleme, sõidan iga asjaga, ükskõik kui hirmus see ka ei tunduks.
See pidi üks hullematest olema:







Tegelikult näeb sarnaselt välja ka minu vahetusaasta. Paljude tõusude ja mõõnadega, väike ebakindlus tuleviku ees ja kunagi ei tea, mis järgmise kurvi taga ees ootab. Ja täpselt selline elu mulle meelbiki :)

Wednesday, February 1, 2012

Pool aastat juba siin!

Nüüd jälle nädalake vaheaega! Kui Eesti koolides on nii, et jõuluvaheaeg on 2 nädalat ja sellega asi piirdubki, siis siin on hoopis nii, et jõulu ja talvevaheaeg on erinevad asjad. Praegu näiteks ongi mul nädal aega talvevaheaega. See on mõeldud näiteks suusatamiseks või lauatamiseks. Ka meie lähme perega pühapäeval Davosi lauatama.
Vaheajal midagi väga huviavat teinud polegi. Laupäeval käisin "unterhaltungsabend'il" Andwilis. See on eesti keele tõlgituna suhtlusõhtu vms sellist. 7 paiku õhtul toimus mingisugune etendus, kuhu ma kahjuks ei jõudnud, sest olin sõbraga väljas. Kella 10 paiku jõudsin sinna ning siis kohtusin paljude inimestega siin. Tavaliselt siin väikses linnakases ei toimu midagi, aga see on siin tõesti suursündmus ja põhimõtteliselt kõik inimesed lähevad sinna. Väga tore õhtu oli, hommikul viie paiku jõudsin alles koju ning kella 10st pidin jälle üles tõusma, sest tegime õdedega host vanematele plakati "tere tulemast koju" ning sõitsime lennujaama. Nimelt tulid nad Taist tagasi. Päris suur jamamine oli õige värava leidmisega, sest see lennujaam on nii suur ja me polnud üldse kindladki, kas nad just Dubaist lendavad. Õnneks oli see õige koht ja host vanemad muidugi ei teadnud üldse, et me neile vastu lähme. Nad mõtlesid, et tulevad rongiga koju. Seisime siis seal oma plakatitega ja kui host vanemad tulid, siis muidugi kõndisid nad teisele poole ja meid ei näinud. Mis meil muud üle jäi- jooksime lihtsalt neile järgi. Nägudest oli näha, et nad tõesti seda ei oodanud. Nad olid väga rõõmsad ja tõesti neid oli ka hea uuesti näha. 3 nädalat ilma host vanemateta olid muidugi lõbusad, kuid ikkagi nüüd on jällegi see ÕIGE tunne.
Esmaspäeval ei teinud ma ilmselt midagi produktiivset, kuna mul ei tule meelde, et ma miadgi teinud oleks. Teisipäeval mõtlesin, nii igav on, et kokkaks midagi. Läksin siis poodi ja otsisin 2 tundi toorjuustu, hapukoort ning muid taolisi asju. Lõpuks, kui kõik leidnud olin, läksin tagasi koju ja asusin asja kallale.
Plaanis oli teha valge shokolaadi-juustukook. Tegin isegi põhja ise ja nägin palju vaeva. See kook nägi tõesti väga ilus aga maitses polnud kindel, ei tea ju, kas hapukoor jne siin samamoodi maitsevad. Proovisin ja minuarust üks parimaid kooke mis ma kunagi teinud olen. Tõesti mulle täiega maitses. Pärast sööki lõikasin kõigile ühe tühi seda kooki. Nad küsisid ka, et mis kook see selline on. Ütlesin siis, et juustu-valgeshokolaadikook. Neil oli lihtsalt nii WTF nägu, et juust ja shokolaad koos?? Küsisid, et kas teie sööte seda Eestis? Haha. Nad isegi ei julgenud seda väga proovida. Host emale meeldis, aga host isal oli küll selline nägu, et ta kohe oksendab selle koogi välja ja siis ütles lihtsalt, et sorri, see pole minu maitse :D. Host õele vist ka väga ei maitsenud kahjuks. Tuleb välja, et Shveitslastele meeldib küll shokolaad ja juust, aga lihtsalt mitte koos :D. Ma arvan, et ma ei julge siin enam midagi väga kokakta, päris kriitilised on söögi osas.


Aga eks kirjutan jälle varsti, nüüd kirjutan tihemini kindlasti :)