http://www.youtube.com/watch?v=wTK5bsOfxEE&feature=plcp

Amazing people. Nad kõik olid mingi osa minu vahetusaasast. Vaadates uuesti seda aasta alguse laagri videot tulevad kohe kõik ilusad mälestused meelde. Mul oli kuradi lahe aasta. Uskumatud inimesed, keda mul oli õnn tundma õppida. Ja juba ongi sellest laagrist aastake möödas..siiski mõtlen ma erinevate sündmuste peale vahetusaasta jooksul iga päev. Täielik nostalgia tuleb peale, eriti siis kui mõtlen,et mis sellel ajal täpselt aasta tagasi tegin. Suur tükk südamest jäi tegelikult sinna.

My soul is broken streets are frozen i can't stop these feelings melting through. And I'd give away a thousand days just to have another one with you.

Ich will nur dass du weisst
ich hab dich immer noch lieb
und dass es am Ende auch keine andere gibt
die mich so vollendet
die mich so bewegt

Ich will nach Hause..

Aeg on lahkuda
Aeg on kohtuda
Aeg on loobuda
Aeg on joobuda.

Aeg on rääkida
Aeg on vaikida
Aeg on lahkuda
Et saaks taas jälle kohtuda.

Ei unusta kunagi, kuidas pidasime Genfi järve ääres pidu, naersime, kell kolm öösel spontaanselt ujuma läksime. Kui päeval vesiratta üürisime ja selle pealt vette hüppasime, tagaplaanil paistmas mäed.
Ma ei suuda ikkagi uskuda et juba 4 päeva pärast olen siit läinud
MA ARMASTAN ŠVEITSI!!!!

2 nädalat lahkumiseni

Viimane koolipäev oli vihmane, kuidagi kurvameelne meeleolu..suurt osa sellest mängis muidugi ilm. Tegin klassile kräsupea koogi ja see oli megaa suur. Ma mõtlesin tükk aega, et kuidas ma selles tordimoodi asja nüüd kooli transpordin.. Pakkisin oma kalli koogi kuidagi ära ja inimesed suht naersid mu välja kui nägid mind minu suure koti ning koogiga. Muidugi mul polnud ka vihmavarju ning väljas sadas padukat. Kui olin kuidagi rongi ja bussidega kooli juurde jõudnud läksin saksa keelde. Klassikaaslastel vajus suu lahti kui nägid mu meistriteost ning küsisid, mis kook see selline on. Siis ütlesin,et üks vääga hea eesti kook. Kuna mul on olnud see aasta maailma ägedaim saksa keele õpetaja siis otsustasingi selles tunnis kooki jagada. Kõigile meeldis see kook ning neil oli kohe väga hea meel, tänasiti ka kallistati. Armas oli.
Teised tunnid läksid kuidagi eriti kiiresti mööda ning matemaatikas istudes ei olnud ikkagi siukest tunnet, et ma reaalselt enam ei tule kunagi enam siia koolimajja, et "nautida" kella viieni kestvaid koolipäevi. Tegi kurvaks, jah.
Mõned sõbrannad andsid lahkumiskingitusi ning kirjutasid mu raamatusse. Pärast matemaatikat oli hüvastijätt kõigiga. Noh õnneks tähtsamaid näeb veel see nädalavahetus Lausanne'is. Pärast käisime veel parima sõbrannaga hot dogi söömas ning läksime rongile
Ja see oligi minu viimane koolipäev.
Nüüd tänasest ongi 2 nädalat YES'ile minekuni. Kuidagi hirm on tekkinud, ma ei tea isegi mille ees. Kas lahkumise või siis Eestisse jõudmise ees. Väga segamini tunded, iga kord mõtlen et varsti enam ma ei käi seda teedpidi St. Gallenisse või Gossausse.
Täna alustasin vaikselt pakkimisega, või noh tegelikult riiete sorteerimisega.. Ma loodan, et kõik mahub kahte kohvrisse ära, muidu läheb asi keeruliseks.
Sain ka täna arve hambaarstilt, kuna hambas oli närvipõletik. Kahe hambaarsti visiidi eest 830 franki (690 euri) Täiesti õudne millised hinnad siin on. Õnneks maksab (loodetavasti) selle eest kindlustus.
Enne ma ilmselt ei kirjutagi kui kodus olen, noh loodan et ikka võibolla leian aega. Aga et te natuke kursis asjade käikudega oleks, siis 28.juunil sõidan rongiga Baselisse ja sealt võtame öörongi Berliini. Berliinis toimub kuulus YES laager kõikide vahetusõpilastega Euroopast ning pärast seda 36 tunnine bussisõit kodumaale.
Bis bald <3 !

Konstanz, Bodensee Barboraga

When its time?

http://www.youtube.com/watch?v=Rxc1t6XsWSo

Freust du dich schon auf zuhause?

Tõlge: Kas sa oled õnnelik koju mineku üle?
Seda küsimust küsitakse minult päevas rohkem kui viis korda. Ühest külest ma muidugi tahan armast Eestit näha ja oma pere ning sõpru, aga teisest küljest on lihtsalt nii raske seda elu, mis ma endale loonud olen, maha jätta. Varsti ma ei saa kunagi öelda "Ma olen vahetusõpilane Eestist." . Ma ei saa seletada inimestele, kus selline väike maa asub ja mis keelt seal räägitakse. Selle peale on juba kummaline mõelda.
Küsitud on ka seda, et kas ma oleks teinud midagi teisiti vahetusaasta jooksul. Nüüd seistes lahkumise lävel, võin öelda, et ei. Ma olen rahul asjade käiguga ja kuidas ma tehtud vigadest õppinud olen ning seeläbi ise kasvanud.
Mai oli ilus kuu. Ma ei jõudnudki kirjutada midagi. Mis ma siis tegin..käisin Montreux's klassireisil. Väga ilus nädal armsate inimestega. Pikemalt ei hakkagi kirjutama.
Vahepeal oli ka eurovsioon, mida siin väga vähesed inimesed vaatavad. Kuna mu terve pere ja sõbrad kuulsid koguaeg kuidas ma eurovisioonist rääkisin, siis hääletasid nii mõnedki Eesti poolt! :D
Ja muidugi toimus LMFAO kontsert mis oli lihtsalt LEGEND...wait for it  DARYYYY! Alguses pidi jube kaua ootama ning väääga palav oli, aga kui LMFAO lavale tuli siis oli ikka party rock!
Kiiremini kui üks silmapilk oli Mai läbi ja nüüd vaatab kalendrist vastu 5 juuni. MISMÕTTES 5 juuni?? Pole lihtsalt normaalne, kui kiiresti aeg läheb.
2.-3. juuni toimus viimane kokkusaamine YFU vahetusõpilastega Shveitsis. Tore nädalavahetus oli, aga samaaegselt ka väga väga kurb. Pidi ju kuidagi hüvasti jätma inimestega keda aasta jooksul tundma õppisin. Raske oli ja nutt tuli peale. Toimusid sessioonid, kus reaalselt ainult räägiti koguaeg kojuminekust ja kuidas ennast jälle kodumaal kohastuda. Ma ei unusta kunagi neid lahedaid laagreid mis meil koos on olnud: PAO, Ski camp, PRO ja vahepeal teised kohtumised. Olen ikka täiesti veendunud et vahetusõpilased ongi need kõige kõige armsamad.
Hetkel on mul viimane nädal koolis, sest teised lähevad 9ndast juunist praktikumile, ehk siis prantsusekeelsesse šveitsi ossa tööle. See tähendab seda, et minul on vaheaeg. Olgem ausad, ega mu kool mind just väga vaimustanud pole vahetuaasta jooksul, on siiski kurb lahkuda. Jälle tuleb hüvasti jätta oma klassikaaslastega, kes minule selle aasta jooksul väga headeks sõpradeks saanud on.



Montreux

 LMFAO! Champagne showers!

 Rongijaamas valmistumas kontserdiks

 PRO(Pre-return orientation) ehk viimane laager VÕPidega

 lihtsalt vesi kallati pähe

 Teistele raamtutesse mälestusi kirjutamas

 Hüvastijätt

Emale

Ehkki oled eemal sa,
tea, et sind ma kalliks pean.
Sulle täna saadan ma,
kõik armsad sõnad, hellad read.

ILUSAT EMADEPÄEVA, minu kallis, kallis emake!

Ainult 2 kuud veel..

Die Zeit fliegt dahin. Die Zeit wartet auf niemanden. Die Zeit heilt alle Wunden. Ich will nur das eine- das ist mehr Zeit. Zeit zum aufstehen, Zeit erwachsen zu werden, zeit loszulassen.

On laupäeva hommik, või noh tegelikult juba lõuna. Ärkasin üles kümne paiku nagu alati puhkepäevadel ja välja vaadates sillerdas mulle vastu päike. Väljas on soojem  kui toas, 26 kraadi.  Lähen freibadi päevitama..vesi on veel basseinides natuke liiga külm.
Elu on ilus. Ma olen õnnelik, et ma olen siin. Sellest vähesest ajast, mis veel alles on, tuleb võtta maksimum.
Head inimesed, naer, soojus, vabadus :)

Vaheaeg- Milaano, Europapark

Tere armsad blogilugejad!
Olen nüüd kaks nädalat nautinud kevadvaheaega.. Ilm hakkab nüüd ilusamaks minema, aga kahjuks vaheaja jooksul oli ilm suhteliselt külm ja vihmane ning kuidagi suutsin endale külmetuse külge saada, seega istun juba teist päeva kodus, joon teed ja üritan ennast terveks ravida enne homset koolipäeva.
Igatahes, 12ndal läksime hommikul vara koos minu host ema ja  kahe õega rongi peale, suund Milaano. Host isa ei saanud kaasa tulla, sest pidi töötama.
Milaanosse on siit kus mina elan 6 tunni tee. Lõpuks kui kohale jõudsime hakkasime hotelli otsima. Host ema oli siis välja printinud kaardi google mapsist aga väga raske oli seal orienteeruda. Lõpuks ikkagi leidsime üles selle väikse hotelli, mis õnneks oli rongijaamale väga lähedal. Tuba oli täitsa armas. Mitte midagi üli luksuslikku, aga me ju olime seal vaid ühe öö, peaasi oli, et kuskil magada saaks.
Panime asjad hotellituppa ja suundusime pärast sead kohe linnapeale. Sõitsime trammiga põhi šopingutänavale. Kõndisime seal ikka minig 10 km maha.. :D. Leidsin endale paar asja, siis käisime veel "Dom'i" ees. Seal oli väga palju mehi kes tahtsid linnusööki kätte toppida ja siis lendasid need rõvedad paksud tuvid inimestele pähe ja igalepoole. Tegime seal palju pilte, ilm oli super. Palju oli igasuguseid kauplejaid, kes näiteks üritasid mingeid käepaelu "kingitusena" anda ja siis nõudsid raha. Ma juba teadsin ammu, et nad selliseid asju teevad, seega kõndisin lihtsalt mööda, aga host õed jäid pidevalt nende ohvriteks.
Pärast pikka jalatuskäiku otsisime endale ühe restorani ja läksime sööma. Portsud olid ikka üliväiksed, eriti sellise suure hinna eest kõhtu täis küll ei saanud. Siis läksime õhtul jälle metrooga tagasi rongijaama ja NÜÜD siis algab põnev osa. Hommikupoole ütles mu ema mulle, et hoia oma asjadel silm peal, kuna metroodes ja igalpool mujal on palju taskuvargaid. Muidugi teadsin ka seda ise aga lihtsalt ei mõelnud hiljem selle peale väga. Metroo oli suhteliselt ülerahvastatud, seisime seal ümbritsetud selliste mustanahaliste meeste vahel. Mõtlesin omi mõtteid ja järsku kuulen, kuidas ema järsku kellegi peale karjub. Järgmine silmapilk nägin ühte võtit mis suure kaarega maha kukkus ning siis kuidas mu host õde seda sama meest vastu pead lõi. Ka väiksem host õel oli raevust nägu tulipunane ja ka tema lahmis ühe löögi vastu selle mehe kukalt. MA LIHTSALT EI SAANUD MITTE midagi aru, täiesti tüüpiline aeglane eestlane ma ütlen. Nimelt oli see mees oma jaki üle mu ema üleõlakoti tõmmanud ja siis lihtsalt käe oma jaki alt mu ema kotti pannud ning otsis sealt rahakotti. Täielik nahhaalsus, õnneks suutsid mu host õed hullema ära hoida ning ta ei jõudnud veel midagi varastada. Mina olin ikka täielik unimuts ja see mis juhtus, jõudis paar minutit hiljem kohale. Järgmises peatuses läksime metroost välja. See kõik toimus mingi 20 sekundi jooksul, aga kõik toimus nagu aegluubis. Mu väiksem õde oli endast täiesti väljas, värises ja nuttis kui metroost välja sai. Inimesed tulid meie juurde ja küsisid, kas meil on abi või raha vaja, sest nad arvasid, et meilt on kõik ära varastatud. Õnneks oli meil veel kõik olemas, aga meie ümber lihtsalt varitses täielik kaos. Umbes 20 minutit hiljem oli väiksem õde maha rahunenud ja jõudsime ka meie hotelli. Rääkisime sellest juhtumist pikalt, nad veel viskasid mu üle nalja, et ma kuidagi reageerida ei suutnud. Noh oli tegelikult niiöelda õnnelik õnnetus, sest midagi ära ei varastatud, aga saime väga hea õppetunni. Terve aeg hoidsin asjad kehaligi, isegi liiga paranoiline olin.
Hommikul kaheksa ajal tõusime üles, panime jälle asjad kokku ja viisime kohvrid alla retseptsiooni, kuna me samal õhtul lahkusime. Aga siiski oli meil terve päev aega ning otsustasime uuesti šoppama minna, sest meil ei olnud veel kõike, mida vajasime.
Tegime veel pilte, käisime ringi, sõime McDonalsis ja 3 paiku kõndisime tagasi rongijaama, sest meie 24tunnine metroopilet oli aegunud ja keegi meist ei tahtnud ausaltöeldes enam metroo peale astuda. Ega ei olnudki tegelikult üldse pikk maa sinna.
Rongijaamast siis kõndisime 5 minutit hotelli, võtsime oma asjad ja läksime tagasi rongijaama. Ootasime natuke veel rongi järele ning saime väga head kohad rongis. Palju mugavamad istmed olid ja jalgu sai ka sirutada. Siis algas jälle sõit tagasi koju, ehk kallisse Šveitsi. Pärast viietunnist sõitu olime Zürichis ja siis vaevalt üks napp tund hiljem olime Gossaus. Seal ootasime 10minutit bussi ning kuskil pool 12 õhtul olime tagasi kodus. Pakkisime asjad lahti ja läksime kõik magama.
Laupäeval tsillisin niisama kodus ja puhkasin, sest pühapäeval sõitsime Saksamaale Europaparki.
Niisiis pühapäeva hommikul kella 6st startisime Saksamaale. Magasin peaaegu terve tee, niiet läks väga kiiresti, umbes 3 tundi autoga või nii. Tegime ka ühe kohvipausi, sest olime liiga vara seal, kuna liiklust ei olnud praktiliselt üldse. Parem ikka varem kui liiga hilja, see on see Šveitsi mentaliteet :)
Kui jõudsime hotelli siis vaatasin lihtsalt suurte silmadega ringi, see oli REAALSELT NII ILUS.
Kes veel ei tea, siis Europapark on üks suurimatest(või suurim, ma täpselt ei tea) lõbustusparkidest euroopas.
Registeerisime ennast hotelli ja siis läskime lõbustusparki. Kuna ilm oli suhteliselt külm ja natuke vihmane, ei olnud inimesi väga palju.. mis oli tegelikult hea, kuna me ei pidanud kaua järjekorras ootama, et atraktsioonide peale saada. Tavaline ootamisaeg on umbes tunniringis. Me ootasime max 15 minutit ja saime juba sõita. Nii hullude asjadega ma pole enne oma elus sõitnud! No vahepeal oli küll surmahirm peal, kui aus olla.. aga kuna ma lubasin oma perele, et ma käin iga karuselli ja
atraktsiooni peal, siis ei löönud ma ka risti millegi ees ette! Käisime veel ühes restoranis seal pargis. See oli selline eriti lahe restoran, nimelt kõik söök ja jook tuli alla väikestest "ameerika mägedest". Alguses istusid kohale, tellisid arvuti kaudu, mis lauaga ühendatud oli, oma söögi ja siis mingi aeg keerles potikene koos mu joogiga nende raudteede pealt alla. Väga mugav, peaks ütlema.
Õhtul oli keha suht külmunud, kuna terve päev olime ju väljas ja sõitsime nende asjadega. Hotelli tagasijõudmist isegi ootasin natuke, sest mulle öeldi, et hotellis on erinevad saunad. Minu nägu lõi kohe särama..MUIDUGI ma tahan sauna!
Alguses käisin ujumas ja siis saunad..need olid tõesti mega ilusasti tehtud, sellises rooma stiilis, kuid noh väga soe seal just polnud. Ikkagi natuisin täiega, istusin vist kõige kauem üldse nendes saunades.
Pärast oli ikka eriti hea uni.
Teisel päeval käisime 4D kinos ja veel igast lahedate atraktsioonide peal ning erineaid shows'e vaatamas. Näiteks iluuisutamise ja maagia showd. Õhtul järjekordselt saunas iseenesestmõistetavalt.
Kolmandal päeval sain kokku ühe vahetusõpilasega Soomest, kes ka Šveitsis vahetusõpilane on, aga prantsuse keelses osas. Ta kirjutas mulle, et ta tuleb ka sinna. Läbi raskuste leidsime üksteist ja üli tore oli ükstest jälle näha! Näitasin talle tähtsamaid asju, sest see oli tema esimene päev seal. Tegelikult mida me seal kõige rohkem tegime oli söömine.. kuna Europapark on jaotatud erinevateks piirkondadeks nt Skandinaavia, Hispaania jne, siis igas piirkonnas on erinev toit. Meie põhimõte oli võimalikult palju süüa see päev :D.
Aa ja siis mõtlesin, et mängin veel ühte mängu ja võitsin ühe väga koleda mänguasja...aga vahet pole, põhiasi on see et ma võitsin!
Hiljem sain uuesti oma perega kokku hotelli parkimisplatsil ning sõitsime tagasi koju. Kahju oli ära minna, vägaväga lahe oli seal!

Mitte ühtegi postitus märtsi kuus! Haha, sorri, aga blogi täitmine muutub aina raskemaks. Lihtsalt nii vähe aega on koguaeg. Olen juba 3 korda alustanud uue blogi postitusega, aga mingil põhjusel jääb see poolikuks või mõtlen, et mis ma ikka kirjutan, kui TEGELIKULT midagi erilist kirjutada polegi.
Vahepeal käisin Appenzelleris. See on siin lähedal üks teine kanton, mis on väga traditsiooniline ja vanamoodne. Seal küpsetasime ise Biberit. See on siuke spetsiaalne magustoit siin.
Nüüd algas mul kevadvaheaeg ja paks lumi tuli maha! Kui tore.. alati peab ju nii olema, et koolipäevadl on väljas +18 ja päike ning vaheajal kavatseb ilmataat toreda üllatuse teha.
Siis käisime veel ühe sõbraga Bodenseel ja Säntisel(kõige suurem mängi siin läheduses). Ja üldse võimalikult palju aega siin sõpradega veetnud, sest mul nüüd ju ainult 2 ja pool kuud alles.. uskumatu, kui kiiresti aeg lendab.
Siin on nüüd munadepühad. Eile sõime koos hommikust ja siis host ema ütles, et munadepühajänku peitis kuskile 3 muna ära, et me peame need üles leidma. Mina muidugi otsisin enda oma mingi pool tundi ja lihtsalt ei leidnud MITTE kuskilt. Nad juba viskasid nalja minu üle, aga lõpuks suutsin ikkagi üles leida. See oli siuke korv erinevate šokolaadidega ja kommidega.
Nüüd neljapäeval sõidame Milaanosse ja siis pärast seda Europaparki! Tahaks juba väga minna :)

Wie läuft's in der Schweiz?

Ja, ma olen ikka täitsa elus veel! Vahepeal on päris palju toimunud, ei teagi nüüd kust alustada. See on see, kui blogi täitmiseks piisavalt viitsimist pole!
Eelmisel nädalavahetusel käisime õega Austrias Nachtschichtis klubis ja pühapäeval läksime perega Technoramale. See on suurim tehnika keskus Shveitsis. Seal sai siis igasuguseid huvitavaid leiutisi näha tehnikavallast ja igasuguseid katseid teha. Terve päev uudistasime seal ringi ja väga huvitav oli.
Koolis algas teine semester, mis on lühem kui eelmine semester. Nüüdsest peame me alati oma läpakad kooli vedama, sest nüüd oleme me "arvutiklass" ning teeme kõik põhilise õppetöö arvutites. Ma leian, et see on suhteliselt nõme, sest terve päev 8st 4-5ni arvutis passida pole lahe. Kui ma koju jõuan koolist, siis ma lihtsalt ei avagi enam arvutit, sest mu silmad valutavad sellest. Aga noh, pole hullu. Meil toimus eelmine reede koolis sissejuhatav arvutipäev(ma ei tea kas eesti keeles võib nii öelda??) Ühesõnaga pidime terve päev mingeid programme installeerima, mida vaja läheb ja igasugust IT värki õppima. Nüüd tean kindlasti rohkem arvutitest ja kuidas enda arvutit pahnast puhtana hoida. Enne olin ikka täielik võhik ausaltöeldes.
Mis veel eriti tore oli see, etmu arvuti ei läinud lihtsalt 2. tunni ajal enam tööle. Siis tuli mu juurde kohe mingi spetsialist, kes võttis mu läpaka endaga kaasa ja läks minema. Hiljem tuli ta tagasi ja ütles, et läpaka laadijas on midagi katki läinud ja mul aku muidugi tühi. Mitte ükski teine läpaka laadija minu eesti läpakale ka ei sobinud. Niisiis istusin peaaegu pool päevast niisama ilma läpakata. Hiljem oli see spetsialist leidnud mingisuguse väiksema otsiku, mis sobis minu läpakaga ja ütles, et direktor oli öelnud, et kuna ma olen vahetusõpilane sponsoreeerib kool mind ja annab tasuta laadija mulle(mis maksab tegelikult siin 100eur ringis). FAITH in my school: RESTORED! See oli temast tõesti väga armas, sest mul poleks hetkel seda raha kusagilt võtta olnud. Järgmine päev pidin läpaka veel temale viima, sest ma ei jõudnud kõiki programme peale laadida. Lisaks sellele puhastas ta mu läpaka ära ja kõik oli tip top parimas korras. See mulle meeldib, et koolis on sellised IT spetsialistid, kes on alati koolis ja reaalselt teevad kohe kõik korda, kui midagi juhtub arvutitega.
Siis kolmapäeval pidin tegema presentatsiooni saksa keeles ühest saksa luuletajast ja ka ühe luuletuse pähe õppima ja ette kandma klassi ees. Kõik pidid seda tegema minu klassis aga muidugi polnud mina eriti ettevalmistunud ja kohe teisena pidin mina presentatsiooni esitlema. Powerpoint'i tegin eelmine õhtu poole tunniga valmis..luuletus jäi kuidagi päris hästi pähe. Korra tuli mingi blokk ees klassi ees, ning läks lihtsalt meelest ära. Siis õpetaja aitas ja lugesin luuletuse lõpuni. Kõik pärast kiitsid ja ütlesid, et said kõigest aru. Olin paremini teinud kui paljud teised klassist. Väga tore oli seda kuulda, sest ma olin megalt ebakindel presentatsiooni ajal, arvasin et mitte keegi ei saa midagi aru mis ma räägin :D Järgmises tunnis saame teada hinded. Koolis on tegelikult päris karm praegu. Ma ei tea, mida õpetajad minust ootavad, aga kohtlevad mind täpselt nagu teisi õpilasi. Pean veel täna ajalugu õppima hakkama, sest homme on töö. Vahepeal on küll selline tunne, et loe palju tahad aga aru ikka ei saa. :) Tegelikult selline asi nagu matemaatika, mis ei olene keele oskusest, peaks hästi välja tulema, aga EI. Pole vist mingi uudis, et mul mitte mingisugust annet pole matikaatika peale.. see on siin mitmeid kordi kinnitust leidnud.
See nädalavahetus käis Mariin (VÕP Eestist Shveitsis) mul külas.
Reedel jõudis mariin 10 paiku õhtul siia. Midagi erilist ei teinud, käisime jalutamas ja rääkisime juttu ning läksime vara magama. Väga hea oli ennast lõpuks ometi välja magada. Tõusin jälle automaatselt pool 10 üles, sest rohkem ma lihtsalt magada ei suuda millegi pärast. Aitasin õel hommikusööki ettevalmistada ja siis sõime kõik koos hommikust. Host ema küsis, et mis meil täna plaanis on. Ega ma täpselt ei teadnudki, mida teha võiks ning siis ta pakkus välja, et mina ja Mariin võiks Säntisparki minna. See on siin lähedal suur veepark mullivannide, erinevate SAUNADE, liumägede jm. Väga mõnus oli seal lõõgastuda välibasseinides ja saun oli ka muidugi hea, kuigi noh 80kraadine ikka see õige saun pole. Pärast ujumist tuli õde meile uuesti järgi ja läksime korra koju ning siis St Gallenisse. Praegu toimub siin Fasnacht(lühidalt öeldes inimstel on igasugused erinevad kostüümid seljas ja siis käiakse mööda tänavaid ja toimuvad erinevad üritused). St Gallenis oli päris palju inimesi selle tõttu. Kuna meil olid kõhud jube tühjad, otsustasime patustada ja dönerit sööma minna. Mina tellisin kebab boxi, mida ma niiii igatsema hakkan, kui tagasi Eestisse tulen. Ausalt, paremat sööki on raske leida. Ükskõik kui halb mul tuju on, teeb selle üks Kebab box alati heaks! Siis käisime veel sisha baaris. 20:48 rongiga sõitis Mariin tagasi Baselisse ja mina koju. Oli hea nädalavahetus.
Tulevikuplaanidest ka natuke. Minu host ütles eelmine nädal, et me lähme kõik koos kevadvaheajal puhkusele. Mul hakkab 6ndal Aprillil 3nädaline kevadvaheaeg. Siis lähme perega Milaanosse ja Europaparki Saksamaal. Europapark on üks suurimaid lõbustusparke üldse :D Ma ei jõua ära oodata!! Ütlesin juba, et kui seal oleme, sõidan iga asjaga, ükskõik kui hirmus see ka ei tunduks.
See pidi üks hullematest olema:







Tegelikult näeb sarnaselt välja ka minu vahetusaasta. Paljude tõusude ja mõõnadega, väike ebakindlus tuleviku ees ja kunagi ei tea, mis järgmise kurvi taga ees ootab. Ja täpselt selline elu mulle meelbiki :)

Pool aastat juba siin!

Nüüd jälle nädalake vaheaega! Kui Eesti koolides on nii, et jõuluvaheaeg on 2 nädalat ja sellega asi piirdubki, siis siin on hoopis nii, et jõulu ja talvevaheaeg on erinevad asjad. Praegu näiteks ongi mul nädal aega talvevaheaega. See on mõeldud näiteks suusatamiseks või lauatamiseks. Ka meie lähme perega pühapäeval Davosi lauatama.
Vaheajal midagi väga huviavat teinud polegi. Laupäeval käisin "unterhaltungsabend'il" Andwilis. See on eesti keele tõlgituna suhtlusõhtu vms sellist. 7 paiku õhtul toimus mingisugune etendus, kuhu ma kahjuks ei jõudnud, sest olin sõbraga väljas. Kella 10 paiku jõudsin sinna ning siis kohtusin paljude inimestega siin. Tavaliselt siin väikses linnakases ei toimu midagi, aga see on siin tõesti suursündmus ja põhimõtteliselt kõik inimesed lähevad sinna. Väga tore õhtu oli, hommikul viie paiku jõudsin alles koju ning kella 10st pidin jälle üles tõusma, sest tegime õdedega host vanematele plakati "tere tulemast koju" ning sõitsime lennujaama. Nimelt tulid nad Taist tagasi. Päris suur jamamine oli õige värava leidmisega, sest see lennujaam on nii suur ja me polnud üldse kindladki, kas nad just Dubaist lendavad. Õnneks oli see õige koht ja host vanemad muidugi ei teadnud üldse, et me neile vastu lähme. Nad mõtlesid, et tulevad rongiga koju. Seisime siis seal oma plakatitega ja kui host vanemad tulid, siis muidugi kõndisid nad teisele poole ja meid ei näinud. Mis meil muud üle jäi- jooksime lihtsalt neile järgi. Nägudest oli näha, et nad tõesti seda ei oodanud. Nad olid väga rõõmsad ja tõesti neid oli ka hea uuesti näha. 3 nädalat ilma host vanemateta olid muidugi lõbusad, kuid ikkagi nüüd on jällegi see ÕIGE tunne.
Esmaspäeval ei teinud ma ilmselt midagi produktiivset, kuna mul ei tule meelde, et ma miadgi teinud oleks. Teisipäeval mõtlesin, nii igav on, et kokkaks midagi. Läksin siis poodi ja otsisin 2 tundi toorjuustu, hapukoort ning muid taolisi asju. Lõpuks, kui kõik leidnud olin, läksin tagasi koju ja asusin asja kallale.
Plaanis oli teha valge shokolaadi-juustukook. Tegin isegi põhja ise ja nägin palju vaeva. See kook nägi tõesti väga ilus aga maitses polnud kindel, ei tea ju, kas hapukoor jne siin samamoodi maitsevad. Proovisin ja minuarust üks parimaid kooke mis ma kunagi teinud olen. Tõesti mulle täiega maitses. Pärast sööki lõikasin kõigile ühe tühi seda kooki. Nad küsisid ka, et mis kook see selline on. Ütlesin siis, et juustu-valgeshokolaadikook. Neil oli lihtsalt nii WTF nägu, et juust ja shokolaad koos?? Küsisid, et kas teie sööte seda Eestis? Haha. Nad isegi ei julgenud seda väga proovida. Host emale meeldis, aga host isal oli küll selline nägu, et ta kohe oksendab selle koogi välja ja siis ütles lihtsalt, et sorri, see pole minu maitse :D. Host õele vist ka väga ei maitsenud kahjuks. Tuleb välja, et Shveitslastele meeldib küll shokolaad ja juust, aga lihtsalt mitte koos :D. Ma arvan, et ma ei julge siin enam midagi väga kokakta, päris kriitilised on söögi osas.

Aga eks kirjutan jälle varsti, nüüd kirjutan tihemini kindlasti :)

Ski camp!!

8. jaanuari hommikul tõusin üles juba seitsme paiku hommikul, pakkisin veel viimased asjad ja jätsin perega hüvasti. Host vanemad läksid sama päeva õhtul Dubaisse kolmeks nädalaks. Mina aga läksin suusa- ja lumelaua laagrisse. Õde sõidutas mind rongijaama ja 4 tunnine rongisõit võiski alata. Mul oli kohver koos lumelaua varustuse ja riietega, spordikott ja lumelaud. Võite ette kujutada, kui suur jamamine see on, et nii paljude asjadega rongi peale saada ja siis mingi koht leida. Õnneks oli pühapäeva hommikul rong päris tühi. Leidsin peaaegu tühja vaguni, sättisin ennast mugavalt sisse, aga muidugi selles samas vagunis oli mingi mees, kellel oli õudne vajadus kõigiga rääkida. Vahepeal isegi kutsuti teda korrale, sest ta ilmselgelt segas kõiki teisi vagunis. Zurichis tulid rongile paar teist vahetusõpilast, kellega koos edasi sõitsime. Bernis tulid rongile juba peaaegu kõik VÕPid. Lõpuks jõudsime Meiringeni. Andsime oma lumelauad ja suusad auto peale. Edasi pidime ise jala kõndima. Õnneks väga pikk maa ei olnud. Laagrisse jõudes valisime toad. Ega eriti valida tegelikult polnud, me olime vist kõige suuremas toas koos umbes 15 tüdrukuga ladina ameerikast. Selle nädala jooksul kuulsime ausõna LIIGA palju hispaania keelt, et lõpuks see polnud isegi enam naljakas. PUTA MADRE! Esimesel päeval suusatama ega lauatama ei läinud. Toimusid sessioonid selle kohta, et kuidas meil see pool aastat möödunud on ning mida saavutanud oleme. Saime tagasi rongipiletite raha. Minu rongipilet oli vist üks kallimatest, kuna mul oli kõige pikem maa vist sõita ka. Veel said kõik selle nädala jaoks söögiraha lõunasöögi jaoks, kuna päeval olime mäe peal ning ei läinud tagasi alla lõunasööki sööma. Seega pidime ise iga päev ostma.
Teisel päeval oli hommikuäratus kell 7 nagu ka teistel päevadel. Sõime, panime suusariided selga ning suundusime mäele. Meiringen on nii ilus koht. Lumised mäed ümberringi ning õnneks oli peaaegu iga päev päikseline. Esimene päev oli vist kõige raskem, sest lumelauatamine ei läinud kohe kuidagi. Kukkusime koguaeg iga kahe meetri järel, kuna ma pole kunagi lumelaual seisnud. Õnneks ma ei olnud ainuke algajate grupis. Ainuke Euroopast küll, aga siiski oli väga lõbus.
Päeva lõpus valutas vist iga lihas mu kehas. Lisaks need ilusad sinikad mu jala peal. Kõik olid päeva lõpus nii väsinud, et kell 11 öörahu oli täiesti mõistlik ning keegi vist isegi ei vaielnud sellel vastu.
Kolmandal päeval hommikul toimus täpselt sama. Lumelauaga läks paremini, suutsin isegi natuke püsti seista ja umbes 2 kukkumisega sain "mäest" alla. Kui ma natuke pahuraks muutusin, et ma nii palju kukkusin, nägin oma kõrval vahetusõpilasi ladina ameerikast, kellel kunagi lumes küllalt ei saanud! Nad pidevalt hüppasid lumme ja olid koguaeg läbimärjad. Seda oli nii lahe vaadata, sest paljud neist nägid lund esimest korda. Neil oli lihtsalt nii ükskõik! ja ka minul muutus tuju kohe heaks. Õhtul läksid osad ujuma, aga kuna ma bikiinid maha unustasin, siis ma ei läinud. Umbes pooltega läksime seal lähedal olevasse baari "Sherlock" Oli väga lõbus, kahjuks aga pidime juba 11nest ära minema. Arusaadav, sest järgmine päev poleks väga hea olla olnud mäel, kui magamata oled.
Neljanda päeva homimkul vedasime ennast hommikul oma valutavate lihastega voodist välja ja läksime sööma. Kuidas üldse võimalik on, et kaelalihased valutavad lumelaua sõitmisest!? Sellel päeval hakkas lumelauatamine juba päris hästi välja tulema. Oskasin natuke kurve teha, kuid kukkusin ikka veel palju. Õhtul toimus "Camp Olympics". Tehti tiimid ja siis pidime üksteise vastu võistlema. Esimene mäng oli selline, et oli paberitükk ning tiimiga pidime ennast selle peale mõlema jalaga mahutama. Ja siis iga pidi paberi väiksemaks voltima. Me ei olnud kahjuks väga edukad, haha. Isegi "mexican thinking" ei aidanud! Teine mäng oli sellne, et seisime kõik toolide peal ja vanuse järgi ennast ritta seadma. See mäng kukkus suht läbi, kuna reeglid olid valesti seletatud. Kolmas mäng oli siis selline, et pidi kaardi suu pealt suule andma. Ma ei oska väga seletada, aga väga imelik mäng oli, peaks mainima. Tegelikult ma naersin lihtsalt katki ennast seal mängus, kuna poisid aasiamaadest olid niii arad ja nutmise äärel, kui nad seda kaarti edasi pidid andma. Me ei võitnud, sest me ei suutnud naermist lõpetada. Aga viimaseks ka ei jäänud. :D Lõpus ütles Alex "Well, this was the most akward game i have ever played". AGREED!
Toimus ka Skicamp 2012 Miss and Mister valimised. Kõik pidid laagrist ühe tüdruku ja poisi poolt hääletama, kes selle aasta suusalaagri missiks ja misteriks saavad.
Viimasel lumelauatamise päeval enam eriti ei kukknudki. Sellel päeval läksime ka pooltega õigest mäest alla(enne proovisime väikselt künkalt alla saada). See oli niiii lahe kogemus ausõna!! Kindlasti tahan uuesti mäe peale minna, loodan, et talvevaheajal saan minna.
Õhtul teatati, kes siis said Skicamp 2012 missiks ja misteriks. Muidugi said selleks üliarmas väike Tai tüdruk Molly ning Alex Uus-Meremaalt. Hiljem läksime kõik koos Sherlockisse, kus meie isiklik DJ Tinu mängis head muusikat. Ma ei teagi, mis kellani me seal olime, aga väga lõbus oli. Hommikul oli äratus alles pool 10. Sõime, koristasime ja juba oligi aeg minna.
Jätsime hüvasti ja tegime palju pilte, sest suurt osa neist näeme alles mais või juunis, enne kui ära lähme. Jube kahju oli ära minna, osadel olid pisarad silmas, sest see oli viimane pikk laager koos.

Tiiinaaaa, lihtsalt mine blogisse ja kirjuta uus postitus. Jah, seda ütlen ma endale iga päev. Ma tegin isegi lubaduse endale, et uuest aastast hakkan rohkem kirjutama.
Nagu näha, ei tule see kuidagi välja, aga ma annan nüüdsest endast parima!
Aastavahetusel olin Bernis. Enne aga sõime perega koos racletti, mis on muidugi parim rahvustoit siin. Peate seda ilmtingimata proovima, kui Shveitsi satute! Pärast sööki jätsin perega hüvasti ja läksin rongijaama. 2 tundi sõitu ja olin Bernis. Kõigepealt sain Oliveriga kokku ja siis Barbora ja teiste vahetusõpilaste ja igasuguste kirjute inimestega. Läksime ühte baari Bernis, kus oli päris lõbus. Seal tegime countdowni ja juba märkamatult oligi uus aasta. Nii imelik oli mõelda eelneva aasta peale. Kuidas mul eelmise aasta alguses väljas lund visates tuli äkitselt pähe minna vahetusõpilaseks ja nüüd ma olengi siin. ELU PARIM OTSUS! Pole midagi muud öelda. Kui te üldse kahtlete oma minekus mingitel põhjustel, siis ausalt ma soovitan teil kõigil see teoks teha, kellel tahtmist on. See pool aastat siin on mulle juba tohutult õpetanud. Ma poleks elusees teadnud, mida ma elust tahan ja kes ma üldse olen, kui ma poleks seda otsust langetanud, et siia tulla. Te kaotate ühe aasta koolis aga võidate terve elu :) It's a fact.
Nüüd jälle teemale tagasi minnes, siis kui juba uus aasta oli, otsustasime kambaga Freibourgi minna. Barbora juurde seitsme paiku. Vajusime kohe magama. Mõtlesin, et magan julmalt kella viieni õhtul, aga üllatus oli suur, kui juba 12 olime mõlemad täitsa ärkvel. Sõime hommikust ja laisklesime terve päeva, vaatasime filme. Kella seitsmest hakaksin tagasi koju sõitma, pidin mingi viis korda ümber istuma ja pärast kolme tundi olin kodus.
Midagi erilist pärast seda ei olegi teinud. Pühapäeval aga SKI CAMP! Ootan juba väga.. pole kunagi lauda sõitnud, eks näis, mis sellest välja tuleb. Pakkisin juba natuke kohvrit ja lumelaua varustus võttis põhimõtteliselt terve ruumi kohvris, millega ma siia tulin.. ma ei kujuta ette, kuidas ma oma asjad ära mahutan. Homme veel lähme host ema, isa ja vanema õega ühele gaalale. Nimelt, mu host isa on ida shveitsi "markt präsident". Ei oska seletada eesti keeles täpselt, mille president ta on. :D Aga ta ütleb sellest ametist ära, et rohkem aega perega veeta. Muidu veedab ta alati oma pikad tööpäevad St Gallenis kontoris ja vahel isegi magab seal. Seal toimubki siis niiöelda lõpupidu koos ca 200 inimesega. Peame siis homme ennast üles lööma.
Muidu kõik on hästi ja ma ikka elan :)
Bis bald!