Jõuluaeg, ilus aeg

Alustan sellega, et ma armastan väga Shveitsi jõulude ajal. Tänaval on kõik majad jõulutulekestega kaunistatud ja üldse on nii ilus. Koduigatsust isegi ei ole, olen suht üllatunud. Üks suur osa on see, et pere on mind nii omaks võtnud ja keelest saan juba suht palju ka aru.
Eile pidasime oma perega siin jõuluõhtu. Hommikul kell 9 ärgates polnud enam lund, kuna kaks päeva jutti sadas vihma. Seega jõulutunnet polnud. Vedasin ennast kööki ja sõime perega hommikust. Plaan oli selline, et mina ja mu väiksem õde pidime kinno või bowlingut mängima minema, sest host ema ja suurem õde pidid kõik tingimata kahekesi tegema ja meie seda näha ei tohtinud. Aga kuna mu väiksemal õel oli järjekordselt mingisugune puberteedihoog, siis temaga midagi teha ei saanud. Läksime Tamaraga vajalikke asju õhtuks ostma. Meil läks päris mitu tundi selle peale. Koju jõudes läksime mu väiksema õe Larissa tuppa ja hakkasime Hangoverit vaatama koos host isaga. Vaatasime mõlemad osad ära ja siis kutsuti meid sööma. Laud oli tehtud elutuppa, kus me tavaliselt kunagi ei söö. Kuusk oli ehitud, küünlad põlesid ja taustaks oli jõulumuusika. Kõik oli nii viimseni läbimõeldud ja ilusti tehtud, et mul oleks pisar silma tulnud peaaegu.
Söögiks oli lihafondüü koos kartulite ja salatitega. Lihafondüü on siis sama põhimõttega, mis juustufondüü, aga varda otsa pannakse toores lihatükk ja seejärel ühe puljongi sisse. Siis peab umbes viis minutit ootama, et see liha puljongi sees ära küpseks. Muidugi nõuab natuke kannatust ja kui kõht väga tühi on, siis võib natuke närvi ajada. Pärast kui liha küpse, saab valida erienvate kastmete vahel. Ütlen ausalt, et parim asi mida ma siin selle aja jooksul söönud olen.
Õhtusöögi ajal skypesid nad oma pojaga ja tema host perega, kes hetkel Ameerikas vahetusaastal on. Tal oli ikka väga raske vaadata seda head sööki, mis me sõime.
Pärast sööki läksid ülejäänud peale host ema välja koeraga jalutama, sest neil on selline traditsioon, et host ema riputab kurgi kusagile kuusepuule ja siis see kes selle esimesena leiab, saab esimese kingi avada. Kui tagasi toas olime, pidime ikkagi korra Larissa tuppa minema, sest Christkindli pidi kohe tulema. Christkindli(pole kindel õigekirjas) on siin Shveitsis selline väike tüdruk blondide juustega, kes tuleb ja toob kuuse alla kingitused. Ehk siis meie mõistes jõuluvana. Host ema veel ütles, et kui hästi aknast vaatate, siis ehk näete Christkindlit. Kahjuks teda ei näinud, haha. Läksime pärast elutuppa ja üllatus oli suur, kui nägime kingihunnikut kuuse all. Esimesena leidis kurgi kuuselt Tamara, kuid kuna ma nii kaua olin oodanud oma pakki Eestist, siis võisin mina selle siiski esimesena avada. Mul tuli kohe nii hea ja eriti kodune tunne seda avades. Pakis oli palju eesti shokolaadi ja komme. Kingitus minu sugulastelt ja vanematelt. Aitäh emme nende üliarmsate sokkide ja kinnaste eest ja aitäh ka minu sugulastele:) Mu emme oli ka pakki pannud kingituse kõigile inimestele mu host perelt. Kuna lipikud pakkide pealt olid ära tulnud, polnud mul õrna aimugi kellele mis pakk on, aga kuna ma olen teadatuntud Nastja, läksid kõik pakid õigete inimeste kätte. :D
Emps saatis käsitööehteid ja sokke ja igasuguseid asju. Nad olid väga rõõmsad nende asjade üle. Sain kingid oma kahe õe käest ja siis veel host vanematelt päris mitu kinki. Tundus, et nad läksid all out oma kingitegemistega. Näiteks Larissa sai endale playstation 3'e, mida ta nüüd koguaeg ainult mängib. host isa kinkis host emale Maci. Need olid ainult paar näidet..
Pärast kinkide avamist ja mitut kallistusringi skypesime veel minu perega Eestis ja sõime megahead magustoitu.
Magustoidu söömisega olime valmis alles 11-12 paiku õhtul. Peale host isa ei läinud keegi veel magama. Otsustasime vaadata ühte DVD'd, mis mu õde kingiks sai. Olen suht kindel, et me kõik vaatasime sellest filmist esimesed 10-15 minutit ja siis magasime diivanil. Ärkasin öösel millalgi üles ja läksin enda voodisse magama.
PILDIAEG!
Kõik asjad ei mahtunud lauale, aga kommid ja kingid Eestist ja minu host perelt :)Kell minu host vanematelt Lihafondüü nomnom

"Rikun" reegleid..

Olen enne juba mainunud, et mul üpriski karm kool on. Paar nädalat tagasi kirjutas mulle klassijuhataja meili, et tal on minuga rääkida vaja. Mul kohe ei olnud hea tunne millegipärast. Läksin siis kohale sinna klassi ja siis jalutas klassijuhataja(Rabadosoa) minu juurde, käes punane kiri. Mõtlesin, et mis see nüüd siis on.. Siis ta ütles mulle, et vabandust, ma ei saa midagi teha, need on lihtsalt reeglid.
"Punaseks kirjaks" nimetatakse siin midagi käskkirja sarnast. Ma olin siis nii segaduses ja mõtlesin, et mida ma JÄLLE tegin. Tuli välja, et olen kuidagimoodi 3 korda tundidesse hiljaks jäänud(kooliaasta alguses ei leidnud kõiki klasse üles). Olin suht pettunud ja ei mõistnud, et kas tõesti üks selline kiri vajalik on vahetusõpilasele. Aga mis seal ikka, lasin host vanematel selle alla kirjutada ja täna käisingi koristamas. Siin on suht koomiline see, et koristajatel on reaalselt oma puhketoad koos arvutite, graafikute ja muu stuffiga.
Kui koristajaga kohtusin, küsis ta esimese asjana "Kas Teid saatis ka Rabadosoa siia?" Vastasin jaatavalt ning siis vastas ta, et väga paljud õpilased tulevad just nimelt samast klassist.(Imelik, kuna hilinetakse tõesti väga harva mu klassis)
Koristamine iseenesest midagi väga hullu polnud, pidin tund aega lihtsalt mopiga kunstiklassi põrandat puhastama. Muidugi alguses seletas ta 10-15 minutit kuidas ma "S"-tähe kujulisi liigutusi tegema pean.
Kui tund aega täis tiksus, tuli koristaja ja võttis töö üle. Nüüd pean ainult selle paberi ära andma oma kõige kõige kallimale klassijuhatajale :))))
Siis pidin veel tervele klassile koogi tegema, kuna mu telefon helises keemia tunnis. Tavaliselt annab see õpetaja ka punase kirja, aga tegi mulle erandi, kuna ma vahetusõpilane olen. Järgmiseks korraks tegin shokolaadikooki, millest kõik alati vaimustuses on..kaasa arvatud minu klass siin. Mul läks tegelikult tuli nii heaks, kui nägin, kuidas nende näod pärast ebaõnnestunud keemia kontrolltööd särama lõi minu kooki süües. Peaaegu kõik võtsid teise või kolmanda tüki. Üks poiss lausa kallistas mind, kuna kook olevat nii hea. Mul on armas klass.
Muidu palju kontrolltöid ja palju uusi saksa keele sõnu iga päev. Päeva lõpuks olen alati nii väsinud, kuna kõik see uus informatsioon väsitab jubedalt.
Inglise keeles sain klassi parima tulemuse, 5.3. Pool testist oli tõlkimine saksa keelest inglise keelde, niiet võib rahule jääda küll.
Laupäeva õhtul läksime õega välja. Alguses olime BBC's aga seal oli jube igav. Inimesi oli vähe ja me ei teadnud kedagi. Kuna me oleme 2 blondiini, siis ei suutnud ise otsustada, kas lähme Austriasse klubisse(ladies night oli) või jääme sinna. Otsustasime kulli ja kirja visata. Münt otsustas, et lähme Austriasse Nachtschichti(u 45 minutit autoga). Mündil oli õigus, meil oli väga lõbus. Koju jõudsime pühapäeva hommikul. Otsustasime, et magama ei lähe enam, kuna väljas oli juba valge. Valmistasime hommikusöögi ja kohvi ja ega ausaltöeldes mingil imelikul kombel und ei olnud absoluutselt. Aga see eest õhtul olime mõlemad nii väsinud, jäime 7-8 ajal õhtul magama.
Aga nüüd lähen magama, muidu olen jälle homme terve päev silmad krõllis peas. :)

Oberburg, Bern, Thun!

Kuna ma siin oma blogitamisega maha olen jäänud, siis räägin teile eelmisest nädalvahetusest. Käisin Barboral Bernis külas. No tegelt ta elas natuke Bernist väljas, aga siiski.

Reedel pärast pikka koolipäeva panin asjad kokku ja läksin bussi peale. 2 ja poole tunni pärast olingi Bernis. Kuna Barbora oli oma host emaga kuskil ära, siis tuli tema host isa mulle autoga Berni vastu ning sõitsime Oberburgi. Mulle pakuti kohe süüa ja teed. Väga külalislahke ja armas pere :). Umbes veerand tundi hiljem jõudis lõpuks Barbora koju. Nii hea oli teda jälle näha..tuli kohe meelde see, kui me kohtusime esimeses YFU laagris ja rääkisime ainult inglise keeles. Selle nädalavahetuse jooksul ei tule ühtegi korda meelde, kui me oleks inglise keelt pidanud kasutama. Rääkisime poole ööni juttu ja siis otsustasime magama minna. Magasime ennast korralikult välja ning laupäeva hommikul otsustasime, et kokkame midagi. Otsustasime teha muffeneid, kuna õhtul oli pidu teiste vahetusõpilastega. Läksime siis poodi ja otsime vajalikke asju ja natuke midagi muud ka :D.
Tegelikus kukkus aga asi välja nii, et Barbora ülimalt abivalmis host ema tegi meile racletti(KÕIGE parem Shveitsi rahvustoit ever. Kartul ja siis sulanud juust koos erinevate ürtidega) ja ka muffinid tegi ta ise valmis. Noh, Barbora oli natuke pettunud, sest ta ju siiski tahtis ise kokata. Aga pole hullu. Meiega liitus ka Caro, VÕP Ecuadorist. Terve see päev sõime lihtsalt liiiga palju. Õhtul oli aeg sättima hakata, sest pidu ju ootas. Nimelt oli see pidu mingile vahetusõpilasele, kes järgmine nädal tagasi koju läks. Läksime Thuni. Umbes tunni aja sõit rongiga Oberburist. Aga meil oli lõbus rongis koos muffinite, muusika ja muidugi angry birdsidega. Lõpuks kohalejõudes kohtusin paljude inimestega, keda ma kunagi näinud polnud. Nad olid kõik vahetusõpilased teise organisatsiooni AFS'ga. Nimelt on see organisatsioon siin väga kuulus. Rotary ka, aga YFUst pole kahjuks enamus midagi kuulnud.
Liikusime rongijaamast kõik koos sinna kluppi. See oli mingi 16+ pidu, sest kõik grupis ei olnud veel 18. Alguses öeldi, et me lähme spetsiaalselt sinna, kuna pidu on tasuta. Jõudsime siis sinna ning siis öeldi, et sorri, aga sissepääs maksab 30 franki. No tõesti... see ajas meid ikka väga närvi. See oli mingi eriti väike klubiMOODI asi, isegi Zurichis suurtes klubides on vahel odavam. Sellega oli veel mingi imelik teema, et maksad 30 fr krediitkaardiga ja siis saad 20 fr sulas tagasi, kui koju lähed. Väga imelik süsteem. Igatahes maksime raha ära ja läksime sisse. Tantsisime, muusika väga hea polnud, selle raha eest oleks kõvasti paremat lootnud. Muidu oli tore seltskond ja pidu hea. Jõudsime mingi hommikul 4 ajal koju ja jäime kohe magama. Barbora hostema tõi veel mulle kurgukomme, kuna kuulis, et ma köhisin palju. Pühapäeva hommikul ärkasime üles ja hommikusöök oli laual. Sõime ja muljetasime eelmisest õhtust. 2ajal hakkasime rongijaama kõndima, sest suundusime Berni. Seal oli YFU kokkusaamine Berni regioonile. Läksin ka muidugi kaasa. Käisime uisutamas. Ütleme nii, et väga koomiline oli vaadata, kuidas mitte ükski inimene aasiamaadest uisutada ei osanud. Tekkis tõeline jõulutunne koos armsate inimestega. Pärast ütlesid yfu vabatahtlikud, et neil on meile üllatus. Kõndisime kuskile metsa ja nad tegid lõkke. Mõtlesime ausalt, et mingi blairy witch tuleb välja kuskilt. Suht creepy oli ja me ei saanud aru, miks nad meid sinna viisid. Siis aga kuulsime kaugustes mingit kõlinat. See oli muidugi jõuluvana koos suure kotiga. Saime kõik väiksed kingikotid pähklite ja shokolaadiga.
Pärast oli mul veel 2tundi aega rongile. Jätsime kõikide teistega hüvasti rongijaamas ja läksime Burger Kingi sööma koos Barbora ja Caroga. Saatsime siis Caro rongile, järgmisena läks Barbora ja siis oligi minul ainult 10 minutit oodata. Mõtlesin, et jälle üks väga väga vinge nädalavahetus mööda saadetud.
Mina, Caro ja YFU vabatahtlik(tegi oma vahetusaasta Soomes)Mina, Barbora, CaroMuffinid, mis olid kadunud 10 minutiga.Peol Thuniswith my girls!

I'm on the best ride of my life..

APLAUS, UUS POSTITUS! (jah,ma olen ise ka väga uhke)
Juba 3 ja pool kuud siin ja see peaks olema see kõige raskem staadium vahetusaasta jooksul. Ma ei leia hetkel, et see oleks minu jaoks kõige raskem. Ma tunnen, et mind on võetud siia vastu.. ehk siis mind ei vaadata enam kui "seda vahetusõpilast Eestist." Aeg lendab lihtsalt nii uskumatult kiiresti.
Perega on super..just viimasel ajal on väga hästi klappima hakanud, eks neilgi on oma elustiil, millest ma nüüdseks olen aru saanud ja aktsepteerima hakanud. Host isa teeb nalja nagu teiste lastega ja see on tore. Host emaga saab kõige üle alati arutada või nõu küsida. Ja eriti lahe on see, et mul on 2 host õde ja ma tunnen, et nad on mulle kui päris õdede eest, mida mul kunagi olnud pole.
Paar päeva tagasi pandi kooli üles ehitud jõulukuused, true story. Kodus on ka igas toas siuke jõulutäheke, mis helendab. Elutuba on ka eriti christmasy koos jõulutulekeste ja muude kaunistustega. Ilus on, teen varst pildid ka.
Aaa eile pidi mu õde minema minu kooli esitlust tegema vahetusaasta ja YFU kohta. Pool tundi enne seitset kutsus ta mind endaga kaasa. Muidugi läksin kaasa, kuigi mul polnud õrna aimugi, mis ma seal tegema peaks. Lootsime tegelikutl sisimas, et inimesi ei tule, sest me polnud üldse ettevalmistatud haha.
Läksime siis sinna, kokku tuli 4 inimest. Pidin päris palju rääkima endast, oma vahetusaastast, keelest, Eestist jne. Tegin seda saksa keeles, eks ikka vahepeal pausid tulid sisse, kui mingid sõnad meelde ei tulnud. Aga isegi imestasin, et kust see jutt tuleb.. pärast õde ütles, et olin väga tubli. Kujutan ette, kui palju ma reaalselt neid vigu tegin rääkides, millest ise aru ei saanud.. aga pole hullu.
See nädalavahetus lähen arvatavasti Berni teiste vahetusõpilastega kokku saama. Loodan, et tuleb äge nädalavahetus.
Tegelikutl tahaks mingi päev ennast korralikult välja magada, sest ma olen lihtsalt pidevalt väsinud ja unepuuduses. Iga hommik 5:50 ennast üles peksta on minu jaoks juba harjumuseks saanud, aga koolis vajub mõnes tunnis silm liiga kauaks kinni ja siis on klassikaaslastel nalja kui palju :)
Bis bald!

3 kuud..

Uskumatu mõelda, et juba kolm kuud tagasi tulin siia. Aeg läheb väga kiiresti.
Mis selle ajaga muutunud on? 1. päeval lennujaamas vaatasin suurte ja segadust täis silmadega oma host perele otsa, kui nad pika küsimuse saksa keeles küsisid või midagi seletasid. Nüüdseks saan asjad host perega räägitud..vajaduse korral on sõnaraamat läheduses, kui midagi meelde ei tule või ei tea. Aga hea on vähemalt aru saada sellest, mis sinu ümber toimub ja mida räägitakse, sest alguses ei saanud ma aru millest või kellest ja mis teemadel arutatakse. Eelmine nädal tegi saksa keele tunnis ka edusammu. Tõstsin käe tunnis ja vastasin küsimusele õigesti. Proud, very proud moment. :D Olen rohkem aru saanud sellest elustiilist siin.
Kõigile, kes plaanivad Šveitsi tulla: Kõik on VÄGA punktuaalne. Kui buss lahkub 16:27 siis peab 3 minutit varem bussipeatuses olema, sest vahel on see elu siin isegi liiga punktuaalne ;).
Inimesed on korraarmastajad. Minu kodus peame iga laupäev või pühapäev toa ära koristama ja põhjalikult. Mitte nii, et maas vedelevad riided voodisse ja tekk peale :D. vähemalt kolm korda tuleb ikka lapiga ja tolmuimejaga üle käia igaltpoolt.
Koolis muidu suht sama mis Eestis. Hommikuti vehitakse üksteise pealt kodutöid ära ja tehakse spikreid. Erinevus on see, et koolis pole mingeid garderoobe. Küll on aga väiksed kapikesed kuhu saad oma kehalise koti panna näiteks. Muidu käid koolis terve päev nende jalanõudega, millega hommikul tulid. Jope pannakse lihtsalt tooli najale, kuna meil on 2 koolimaja ja peame koguaeg koolide vahelt käima ning seega peab jope koguaeg käepärast olema.
Ja sööklat ka minu koolis pole. Süüaks lihtsalt oma kaasatehtud võileibu või toitu eelmisest õhtust, mis kodus tehti. Igalpool on mikrolaineahjud, kus saab söögi soojaks teha. Või siis minnakse poodi ja ostetakse midagi ja suur osa läheb muidugi koju lõunat sööma.
Eriti loll asi siin koolis on see, et vahetund on 6 minutit ja tunni kestvus 43 minutit. Y SO DUMB? Söögivahetund on 1, 5 tundi. Siis saab lebotada koolis diivanitel või Tahlhofis. See on selline väike maja koolimaja kõrval, mis on tehtud spetsiaalselt õpilastele. Saab mängida lauajalgpalli, noolemängu, niisama istuda, süüa ja musa kuulata. Seal on päris tsill oma aega veeta.
Avastasin veel oma salajase ande :D. Nimelt ma saan tänu seebikatele, mis ma väiksena koguaeg vaatasin, natuke hispaania keelest aru. Üli naljakas, kuna mu parim sõbranna koolis on Ecuadorist. Ta üllatus täiega, kui ma ütlesin, mis need sõnad tähendavad, mis ta ütles hispaania keeles. Nüüd ta õpetab mulle iga päev natuke. :) Ilus keel on! Tahaks selle selgeks õppida kunagi.
Muidu jah, koolis majanduse tunnis õpetaja tegi ettepaneku, et ehk tahan teha presentatsiooni Eestist millalgi. Muidugi olin nõus ja saan seda ette hakata valmistama järgmine nädal, kuna homme lähen tarkusehammaste operatsioonile, siis arvatavasti kooli ei lähe paar päeva oma paistes näoga.
Ja eile sain kokku lõpuks oma tugiisikuga siin. Tal oli väga palju probleeme, seega mõistan, miks ta minuga ühendus enne ei saanud võtta. Väga tore tüdruk ja usaldusväärne. Tunnen, et saan temale kõike rääkida, kui vaja.
JA ELU ON JÄTKUVALT ILUS! :)

Mu hinne informaatikas :)Panin kallikesed raami sisseMinu tuba siin

Fell in love with Basel..

Hei kullakesed!
Täna kooli ei läinud, kuna haigus on kallal. Ehk homseks saab kõik korda ja saab jälle kooli minna, jee!
Nädalavahetuse veetsin siis Baselis. Ma tean, et eelmises postituses just mainisin, et Baselisse ei lähe, kuna rongipiletid on liiga kallid. Asjaolud muutusid, kuna ostsin endale Gleis 7'ni. See on selline kaart, millega pärast 7 õhtul kuni 5ni hommikul saab tasuta rongides sõita ükskõik kuhu. Kuna mul eelnevalt halbtax olemas oli, siis sain selle kaardi 99 frangiga (vist umbes 84 eurot). Kestab terve aasta ja arvan, et see tasub täiesti ennst ära, kuna muidu rongipilet edasi-tagasi Baselisse maksab 52fr(42eur) ja ilma halbtaxita 102fr(82eur)..sellised lihtsalt need transpordihinnad siin on. Oi kuidas ma igatsen eesti ronge ja seda, et Tallinnasse saab rongiga sõita 2,11eur eest..see on ju täiesti niisama!
Igatahes, käisin Mariin juures (ka vahetusõpilane Eestist Shveitsis) Jõudsin reede õhtul kella 10st Baselisse ja kohtusime siis Mariiniga. Läksime tema poole jala umbes 10 minutiga, sest ta elab suhteliselt kesklinnas..(mainiks ära, et mina elan lehmade ja lammaste keskel..:D)
Sõime tema juures sushit, mis oli mega hea ja rääkisime niisama pikalt juttu. Läksime 2 ajal magama. Hommikul sõin tema perega hommikust ja pärast läksime linna peale uudistama. Seal toimus Herbstfest(sügisfestival), mis on umbes sama, mis St.Gallenis Olma. Põhimõte on sama, et päeval müüakse traditsioonilisi Shveitsi toite(mis on lihtsalt suurepärased) ja istusime Reini jõe ääres. Laupäeval oli ka YFU vahetusõpilastega Baselis kokkusaamine. Me olime juba Mariiniga kesklinnas, seega mõtlesime, et mis me ikka sinna bahnhofi jalutame, raudselt tulevad teised ka sinna trammiga. Aga läks hoopis nii, et nad kõik läksid mingisuguse vabatahtliku juurde oma asju ära viima ning seega pidime 2 tundi lihtsalt ootama. Kõndisime pika maa maha ja jõudsime lõpuks platsile, kus teised VÕPid pidavat olema. Lõpuks leidsime nad üles ja kirjeldamatult tore oli kõiki näha. Käisime karuselliga sõitmas koos Oliveri(ka VÕP Eestist) ja soome tüdrukutega. Pärast liikusime edasi teisele platsile, kus saime jälle ringi uudistada. Seejärel kõndisime natuke ja meil oli võimalik paadiga üle jõe teisele poole sõita. Otsustasin muidugi sõita! See sõit kestis mingi 5 minutit ma pakun ja juba olime teisel pool. Läksime jällegi teisele platsile, kus järjekordselt sai karusellidega sõita.
Pärast läksime koos mingisse baari, kus polnud eriti inimesi ja seega mitte väga lahe. Siis läksime kõik ühe vabatahtliku juurde, kus magada sai. Kuna inimesi oli umbes 20, siis ilmselgelt me kõik ühte väiksesse korterisse ei mahtunud. Osad läksid teise korterisse magama ja väiksema kambaga läksime edasi linnapeale. Käisime mäkis söömas ja siis läksime mingisse klubisse, kus oli liiga palju rahvast ja meil kõigil oli nii palav, et iga 10 minuti tagant tuli välja minna. Aga muusika oli super. Kuskil 3-4 ajal jõudsime tagasi korterisse, aga muidugi polnud meil kohta, kus magada. Ma julmalt surusin ennast soome ja mehhiko tüdrukute kõrvale. Suht kitsas oli, aga ikka juhtub. Järgmine hommik olid kõik juba 8st üleval ja mõned hakkasid koju tagasi minema. Vabatahtlikud olid hommikusöögiks ostnud croissante. Nad on ikka nii armsad siin kõik! Jõudsin koju 2 ajal päeval ja mõtlesin, et väga lahe nädalavahetus oli!

Barbora, Pablo ja mina. Pablo leidis need ülilahedad prillid kuskilt!
Oliveriga :)

Inimestest Šveitsis..

Esimesel nädalal siia jõudes, olin kohe väga üllatunud, et inimesed on palju rohkem avatumad ja teistsugusemad kui Eestis. Varsti tiksub täis 3 kuud Šveitsis ja olen ikkagi arusaamale jõudnud, et inimesed siin on küll avatumad, kuid suhteliselt pealiskaudsed. Vahepeal tundub siuke ameerikalik mentaliteet..öeldakse "i love you" ja saadetakse sada südant kuigi tegelikult olen selle inimesega ühe korra peol juttu ajanud. Või siis käid kellegiga koos väljas ja siis öeldakse, et sa peaksid meiega ikka iga kord tulema, aga järgmine päev bussis ei tehta teist nägugi. Päris koomiline minu jaoks, aga mis seal ikka. Nagu üks kallis inimene ütles, et õigeid sõpru tuleb tikutulega taga otsida :)
Selle ajaga siin olen leidnud 3 HEAD sõpra. ja ma olen täiesti rahul sellega. Mul on veel kaua aega siin jäänud ja avastada ka palju.
Pere on väga tore siin, olen nüüd sisse elanud ja tunnen kui kodus ennast nüüd. Kuigi võiks vahepeal rohkem peretegevusi ja väljasõite olla. Seda kahjuks väga pole. Suht tööinimesed, aga väga-väga armsad tõesti ja ma olen tänulik, et nad mind enda peresse on võtnud.
Saksa keelega läheb paremaks iga päev ja läheks veel paremini, kui nad omavahel swiss germanit ei räägiks, sest ilmselgelt ma sellest midagi aru ei saa. Uskumatu ikkagi, kui erinev see on õigest saksa keelest. Mõnikord lihtsalt paneb imestama, et KUSTKOHAST see sõna tuleb.
Koolis on päris raske..tegin saksa keele testi teistega kaasa, sain 17 punkti 74'st. See oli mingi lauseanalüüs (kõrvallaused jne). Ega eriti hea tulemus ei saanudki tulla, kui ma algsesetest lausetest aru ei saanud :D.
Laupäeval on YFU kokkusaamine Baselis, kuhu ma ei lähe, sest need rongipiletid on lihtsalt väga inetult kallid. Ei hakka peaaegu poolt oma kuurahast sellepeale raiskama, et üheks päevaks sinna minna. Väga kahju tegelikult, et ei saa minna. Eks leian mingi muu tegevuse nädalavahetuseks..tahaks matkama minna. Loodan, et on ilus ilm :)
Eks ma nüüd hakkan raamatupidamist õppima, ei taha ju päris lolli näoga homme tunnis istuda.
Kirjutan varsti jälle, kui midagi huvitavat on.
Võite ka kommenteerida ja öelda, millest ma kirjutada võiksin.
Bis bald!
T

Masendav..

Tarkusehammaste välja tõmbamine šveitsis maksab 1100 eurot. nõme on see jamamine kindlustusega siin ja tarkusehambad on kõige mõttetumad asjad üldse, miks nad üldse peavad kasvama?

Ma olen siin üle kahe kuu elanud ja ikka ei oska telekat käima panna..see käib mingi saja puldiga siin.

Vaheaeg hakkabki lõpule jõudma..

3 nädaline vaheaega on ikka eriline luksus minu jaoks. Kahjuks nüüd saabki see läbi ja esmaspäeval jälle kooli. Mis ma vahepeal teinud siis olen.. Hästi mitu päeva käisin rattaga Andwilis ja Gossaus sõitmas. Ja uskuge mind, raske on siin sõita..vahepeal mingi ligi kilomeeter üles sõita on tappev. Aga väga ilus on muidugi. Siis eelmine nädal käisid mul külas 2 sõbrannat. Üks vahetusõpilane Slovakkiast ja üks vahetusõpilane Ecuadorist. Barbora jäi siia kaheks ööks, kuigi algselt oli plaanis üks öö. Kuna St.Gallenis on hetkel festival "Olma" siis iga õhtu on põhimõtteliselt pidu seal. Päeval on midagi laadasarnast ja õhtul juuakse palju õlut ja igalpool on erinevad telgid, kus mängitakse live muusikat. Ja minu jaoks on naljakas see, et see festival toimub täpselt minu kooli ees.. tahaks näha, kas esmaspäevaks jõutakse kõik see ära koristada. Ma ei hakka siin detailidesse ka laskuma, mis ma kõik teinud olen siin olles, aga võin öelda, et minuga on kõik hästi.
14ndal ootab mind ees tarkusehammaste väljatõmbamine. Öeldi, et pärast operatsiooni umbes 2 päeva süüa ei saa, rääkida on raske ja nägu on paistes. Aga pole hullu, sest see on ainult ajutine asi, mille peab paratamatult läbi tegema..kooli ei pea siis nädal aega umbes minema, haha. Ja kindlustusega tuleb palju jamada.
TULEVASTELE VÕPIDELE: alati pange tähele, mida teile räägitakse kindlustusest, et te teaksite, mida ette võtta.. sest mina muidugi arvasin, et minul seda niikuinii selle vahetusaasta jooksul vaja ei lähe, aga võta näpust.
Vaheaeg on olnud super. Ja mida ma rohkem mõistma olen hakanud, on see, et kui väga ma armastan oma kodumaad, Eestimaad. Siin on muidugi väga hea, aga kodu jääb ikkagi koduks.
Bis bald!

YFU Pao 2011 ehk Post Arrival Orientation 3-8 Okt

Heeei!

Pole siia kaua uusi postitusi teinud, kuna olin nädal aega Fribourgis, Chamey's(Prantsuse keelses Shveitsi osas). Seal toimus YFU laager. Mul pole vist mitte kunagi nii lahedat laagrit olnud kui seal :) Ja ma olen nii rahul, et valisin sellise organisatsiooni nagu YFU, et vahetusaastale minna. Jah, leiab ka odavamaid organisatsioone aga lihtsalt need inimesed, üritused ja laagrid on kõik nii lahedad! Laagris oli inimesi erinevatest maadest alustades Alaskaga ning lõpetades Kasastaniga.
Iga hommik oli 7:15 äratus, how great. 7:45 hommikusöök ja pärast seda hommikune sessioon. Seal rääkisime vabatahtlikutega erinevatest teemadest vahetusaasta kohta. Olime viiestes gruppides. Muidugi umbes iga poole tunni tagant tegime "energizer'eid" Need on YFU laulud või mängud, mis annavad energiat juurde. (La-banana-na-nanaaa, ela manzoo ela manzo, prendee si) need kes teavad, teavad :D. Esimese päeva õhtul pidime tegema presentatsiooni oma kodumaast. Kuna riike oli palju, siis jaotati meid gruppidesse mitme maa alusel. Eestlased oldi koos Leedukatega..päris raske oli teha esitlust, kuna Eest ja Leedu on ikka päris erinevad. Meie eestlastega tantsisime kaerajaani ja rääkisime lähemalt Eestist. Leedukad rääkisid oma kodumaast ja ütlesid et "Leedus on parim õlu maailmas".. ma muidu pole midagi leedu õllest kuulnud, aga noh..:D Järgmisel päeval olid jällegi sessioonid ja muud huvitavad tegevused. Teise päeva õhtul läksime õhtul 8st välja matkale. Kõik said endale tõrviku ja nii me läksime kõik koos põlevate tõrvikutega läbi linna. Ilus oli. Õhtuti saime 10-11 ajal magustoitu. Minu lemmikuks oli tobleroni vaht..see oli lihtalt niii hea. Kindlasti teen seda mingi aeg.
Kolmandal päeval saime valida endal kõik workshopid. Saime valida mitmete töötubade seast, nt: kokkamine, film, self-defsense, fotograafia, beauty&relax, arching&tell(täpselt ei saanud aru, mis see oli),oma koti disainimine, sport, mängud. Mina valisin endale Self defense, beauty&relax ja sport. Self defense e enesekaitse..seal õppisimegi kuidas kaitsta ennast löökide eest, kuidas ise lüüa, kuidas vabaks erinevatest asenditest(nt kui keegi tuleb selja tagant ja hoiab sind kinni). See oli väga kasulik workshop. Ma tõesti üritasin kõike kaasa teha ja õppida ning mul on siiamaani need asjad väga hästi meeles. Beauty and realxingus tegime endale ise jalavanni, jalakoorimist, jalamaski ja kõik toiduainetest, mis on suhteliselt kättesaadavad. Pärast tegime veel ka näomaski avokaadost ja mingist kreemist. Kolmandal päeval läksin uuesti enesekaitse workshopi ja näitasime õpetajaga erinevaid võtteid.
Sellel päeval toimus ka matk..umbes 11 km. Esimene 45 minutit oli mingist mäest üles ronimine. Kõik olid lihtsalt poolsurnud kui üles jõudsime.. aga siis edasi oli juba lebo. Väga ilus koht oli see Charmey. Viimasel päeval pidime kõik grupid tegema esitluse, et mida me õppisime selle laagriga. Õhtul oli piduuu. Mängiti head muusikat ja tantsiti. Oli väga väga tore. Muidu oli iga päev öörahu 11, kuid viimasel õhtul läksime magama 5-6 ajal ja kell 7:15 äratus. Kui nicee :D. Kõik olid nii väsinud hommikul, ainult vabatahtlikud olid jälle ülienergilised..me mõtlesime, et kust nad selle energia võtavad..pole õrna aimugi. Pidime viimasel hommikul koristama kõik toad..vihma sadas ja meeleolu oli kuidagi kurvameelne. Kahju oli lahkuda sellest laagrist. Tavaliselt mul pole kunagi nii, aga selles laagris oleks võinud küll kasvõi 2-3 nädalat olla :)
PS! Sorri, et nii palju kirjavigu ja üldse imelikult kirjutatud. Mul on nii kiire hetkel ja kirjutasin väga lohakalt. Loodan et kompenseerin piltidega :)
Bis Bald!See tüüp oli nii lahe. Hommmikul pärast tubade koristamist vajusid enamus diivanite peale magama

Kui ma ütlen inimestele siin, et mu vahetusprogramm šveitsis maksis üle 5 tuhande euro vaatavad nad mulle imeliku näoa otsa ja küsivad "Nii odav??"

Mu host õde ja isa hakkasid täna planeerima sünnipäeva, mida nad koos peavad juunis. Ja täna on 2. oktoober..

Pildid

Need pildid on külaskäigust Tamy juurde. Ta elab ehtsas traditsioonilises Šveitsi majas mägedes. Super oli hommikul ärgata ja näha aknast imelist vaadet. :)

Läbi akna tehtud pilt hommikul

Idüll

Selline bussipeatus siis. Minuarust nii armas

Tegime megahead süüa õhtul :)

Ja mina elan kortermajas. Selline näeb välja garaazi sein

Kolleeg/sõber? 3 woche ferieeen!

Mulle ei meeeeldi siin öelda sõprade kohta kolleegid. See tundub nii totter. Aga tõepoolest siin öeldakse sõbra kohta "kolliegen". Kui sa ütled "Freund" siis mõeldakse kohe poisssõpra. Ma rääkisin siin mingi nädal aega alguses oma tüdruksõpradest Eestis :) Nice.
Eile oli kõige parem koolipäev siiani. Kuna oli viimane koolipäev enne vaheaega, siis olid kõik heas meeleolus, kuigi meil on reedeti kella viieni tunnid. Eriti lõbus oli saksa keele tunnis, kus on megatsill õpetaja..ma vist enne olen juba maininud. Pidime moodustama 4-5 liikmelised grupid ja siis iga grupp pidi tantsu esitama. Et teha asja ikka eriti piinlikust võttis õpetaja oma kaamera ja hakkas filmima. Me tantsisime macarenat, teine grupp tantsis mingit veidrat tantsu veidra muusika järgi, ma ei kujuta ettegi mis see oli. Kolmas grupp lihtaslt imrpviseeris aga üks poiss tantsis tegelt väga hästi. Selles grupis oli ka üks tüdruk kes lihtsalt totaalselt keeldus tantsimast, kuna õpetaja filmis. Õpetaja andis kaamera ühe mu klassivenna kätte ja läks selle tüdruku juurde, tõmbas ta tantsima. See oli ikka väga lõbus. Tore, kui õpetaja oskab ennast vabaks lasta. :D Neljandas grupis olid kõik poisid. Kahel nendest on õlgadeni juuksed. Nad panid mingi eriti hullu hevimuusika ja siis raputasid oma juukseid..väga hull. Ehk hiljem saan ka need videod, saan siis siia postitada.
Ma käin siin iga reede ka "saksa keele kursusel" kõikide teiste VÕPidega enda koolist ja kõrvalkoolist. Õpetajateks on üks poiss ja tüdruk, kes on 17 aastased. haha. Ega me eriti ei õpi, nad lihtsalt annavad mingeid ülesandeid meile ja siis me lahendame. Need on tegelt väga lihtsad. Pärast kursust tuli see "õpetaja" rääkima minuga, et ehk see kursus on liiga lihtne minu jaoks..ma ütlesin, et ei ole. Tore on teiste vahetusõpilastega tšillida ja nalja teha.
Nüüd hakkabki kolme nädalaline vaheaeg, mille üle on mul heaaa meel. Esmaspäeval lähen Fribourgi, kus toimub YFU Post Arrival Orientation (PAO). Ootan juba väga. Suur mure on mul siin hammastega. Õnneks sain pärast laagrit hambaarstile aja, arvatavasti peab tarkusehambad välja tõmbama. Nad suruvad mul alumised hambad täiesti puseriti. Kindlasti maksab see siin hingehinda.. ei taha isegi teada. Aga loodan, et kindlustus maksab, pean YFUle kirjutama.
Aga muidu elu on lill! Mul on kõik hästi, klassikaaslastega saan aina paremini läbi.
Bis bald!
T

Minuarust eriti naljakas on koolis see, kui tunni ajal küsivad klassikaaslased "Tiina, weisst du, was müssen wir machen??" - "Tiina, kas sa tead, mida me tegema peame?" Hmm...te küsite MINU käest? tõesti..?

Vastused küsimustele, ööelu Zurichis

Heiahoo!
Tunnistan, et olen suht laisk blogija. Enne siia tulekut lubasin, et kirjutan nii tihti kui võimalik. Aga samas tunnen, et blogi poleks enam väga huvitav kui iga päev 3x kirjutada :)
Mu sõbrannna küsis minult paar küsimust siinse elu kohta.
1) Kuidas koolis sinusse suhtutakse? Koolis suhtutakse minusse nüüd juba nagu tavalisse õpilasesse.(issand eesti keel on nii raske)..vähemalt õpetajate poolt. Ei ole mingit sellist teemat, et "ta on vahetusõpilane, ta ei pea tegema." Eks mõnes tunnis teen teistsuguseid ülesandeid, näiteks mingeid tõlketöid. Aga kõik kontrolltööd olen siiamaani kaasa teinud. Esimesel semestril minu hinded siin ei loe, ma lihtsalt üritan kaasa teha. Inglise keeles feilisin..sain 4.6 6'st võimalikust. Aga terve see kontrolltöö oli pmst saksa keelest tõlkimine inglise keelde.. Aitäh sulle, kallis Kati, nende sõnaraamatute eest..ma ei tea, mida ma ilma nendeta teeksin :) Siin on õnneks päris tihti vaheajad. 30. septembril algab siin mul 3 nädaline vaheaeg!
2)Kas seal on ka nii nagu eesti koolides, et kõik teavad et "see tüdruk on vahetusõpilane"? Minu koolis on 2 suurt koolimaja..õpilasi on kindlasti üle tuhande(gümnaasiumi osa), ma täpselt arvu ei tea. Selle tõttu ei tea kooli peal kõik inimesed, et ma olen vahetusõpilane. Minu klassil on näiteks viis paralleelklassi.. õpetajad ise ka ei tea kõiki õpilasi, koguaeg lähevad neil nimed sassi või meelest ära. Aga muidu on tore. Neljapäeval saksa keele tunnis pani õpetaja mega kõvasti "Hit the road jack" mängima ja siis kõik pidid tantsima. Aga üldiselt on koolikord karm.
Nüüd siis natuke ka nädalavahetusest. Reedel läksime peole Zurichisse. Klubi nimi oli Q Zurich. Saime olla vip lounge's. Väga tore oli seal, kuid inimesi suht vähe aga muusika oli megalt hea. Üldiselt siin reede õhtuti ongi vähe inimesi klubides, sest suur osa käib laupäeviti tööl. Zurichis on väga kallid klubi piletit. 20-40 frangi ümber. Hea, et me tasuta saime.. Kui me sõitsime siis oli mingi meeeeletu sadu, vihma lihtsalt kallas ja välku lõi koguaeg. GPS'iga otsisime seda klubi mingi pool tundi, lõpuks 3 blondiini leidsid õige klubi üles. :D


Need on siin saadud kaardid. Alumine on Schulerausweis ehk õpilaspilet. Kehtib 2015. aastani,haha. Keskmine on halb tax, mille peaksid kõik endale muretsema, kes kavatsevad kauem Šveitsis elada. Sellega saab rongides poole odavamalt sõita. Ülemine on bussipilet, millega saan aasta aega Stt.galleni-Gossau piires tasuta sõita. (Klikkides pildile näete seda suuremalt :))Enne klubisse minekut Sarina pool.

1 kuu Shveitsis!!

Tegelikut tahtsin millestki muust kirjutada siia, aga siis nägin tänast kuupäeva.. 13. september. Täpselt kuu aega tagasi 13. augustil saabusin siia ja nii imelik kui see ka pole, olen juba siia suht sisse elanud. On kujunenud välja mingi seltskond, kellega suhtlen, hommikuti on raske ennast kooli ajada ja tundides üleval püsida ja kodus tunnen end vabalt. Ainuke asi, millest ma siin vaimustuses pole on kool. See on ikka palju rangem kui Eestis.
Täna sain p6hjalikumalt teada puudumiste ja hilinemiste kohta. Minu koolis on lood nimona, et kui semestris(pool kooliaastat) hilined 3 korda, pead koolis aitama koristajatel koristada (sorri, aga WTF?), 5 hilinemise korral saadetakse koju vanematele kiri. Kui hilinemisi on rohkem kui 5, pead mingi n6ukogu ette vist minema..seal otsustatakse, kas jääd kooli v6i ei. Minu arust on see täiesti ajuvaba reegel, sest iga tund on erinevas majas ja väga raske on neid klasse leida. Iga tunni vahel on 6 minutit pausi, pmst selle ajaga jooksed ühest majast teise. Mul on juba 2 hilinemist. 1 on sellepärast, et pidime kehalise tunniks minema ujulasse ujuma, kuhu peab bussiga s6itma. Terve klass sai hilinemised selle eest, sest varasemat bussi tagasi lihtsalt ei tulnud. Teise hilinemise sai pool klassi sellepärast, et leidnud klassi üles, jäime 30 sekundit hiljaks.
Teine asi on veel see, et kui näiteks 1. tunni puudud mingil p6hjusel, saad lisaks puudumisele ka hilinemise. (TEINE WTF?). Eelmine nädal jäin hommikul bussist maha ja seega pidin 2. tunniks minema. Niiet kas nüüd kukub vahetus6pilasel kolmas hilinemine ja pean hakkama koolis koristama? Eks näis. :D Päris naljakas minuarust.
Muidu k6ik on tore, pean päris palju 6ppima, homme on matemaatikas töö. Täna oli prantsuse keelest test, mille ma pidin mingil p6hjusel kaasa tegema. Nulliring ilmselt. üritan natuke lebomalt ka v6tta, sest siiski mu esimene prioriteet pole siin k6ik kuued saada, vaid 6ppida uut keelt ja saada uusi kogemusi. Pealegi need hinded ei loe mul p2rast vahetusaastat..aga ma ikkagi üritan üles näidata initsiatiivi.
AGAAAAA Septembri l6pus algab vaheaeg, mis kestab 3 n2dalat!!!!! OHH YEAAH. Mingid plaanid on juba tehtud vaheajaks, aga sellest kirjutan hiljem.
Kuidas teil kooliga on, teised V6PID? Lebom kui mul :D?

Nädalavahetus

Nii, reedel oli päris pikk päev ja ma olin väga väsinud. Mingeid plaane polnudki, aga õhtul ütles õde, et lähme BBC'sse ja BOX'i. Need siin sellised baari moodi kohad. Läksime varem koju, sest pidime suht vara ärkama, et asjad kokku panna ja matkama minna. 10st siis võtsime oma seljakotid, kuhu pakkisime võileivad ja muu vajaliku ning suundusime teele. Matkasime lausa viie tunni ringis, aga vahepeal tegime ka peatuse ja sõime jäätist ja tegime palju pilte, naersime ja lollitasime. Niiet see polnud ränk matk, aga täna on jalad valusad küll, õel kaa. Ma lihtsalt armastan seda loodust siin, kõik on niiii ilus siin, ausalt. Kui me autoga ringi sõidame siis lihtsalt vaatan suu lahti, sest minu jaoks iga väiksemgi mängi on nii ilus, eriti kui päike loojub. Päeval siis niisama tsillisin ringi ja õhtul läksime Austriasse jälle klubisse "Nachtschicht." Viimane kord käisime seal minu sünnipäeva pidamas. Tol korral oli küll väga tore, aga eile oli kuidagi väga halb muusika ja vanad inimesed..niiet juba ühe paiku lahkusime sealt ning patustasime Mcdonalsiga. Pühapäeva hommikul läksime linna nimega Au, kus toimus midagi laada sarnast. Minu hostisal siin on tööriiete firma ning tavaliselt müüb ta neid riideid laatadadel jne. Neil on ka oma pood St. Gallenis, mis on hea, sest sinna saab alati autot parkida, kui me õega õhtuti välja läheme, haha. Siin on parkimisega alati suured probleemid. Laadal vaatasime niisama ringi, sõime hot dogi, mis oli väga halb ja hiljem hiina toitu. Ootasime host isa ära, sest ta tahtis sööma minna. Meil hakkas Tamaraga igav seal niisama istuda, seega otsustasime riideid selga proovida. Panime endale selga mingid šveitsilikud pluusid. Pere ütles mulle, et kui seda kannad, oled ametlikult šveitslane. :D Tore ja tegus nädalavahetus oli. Nüüd on kell juba kümme ja ma õpin siin raamatupidamist saksa keeles..päris raske on aru saada, aga tahan homse töö kindlasti kaasa teha. Teisipäeval on vist geograafias töö, kui ma õigesti mäletan ja kolmapäeval matemaatikas, mille ma kindlasti kaasa teen.
Aaaa ja siin on mega soe, täna panin lihtsalt jälle suveriided selga, aga ikkagi oli nii kuum. Arvan, et kuskil 27kraadi ja päike paistis. Imelik, et siin võib üks päev sadada padukat, teine päev on lihtsalt külm aga kolmas päev naudid sooja suveilma. Aga ega see kauaks nii ei jää, varsti peaks külmemaks minema nüüd.
Bis bald!
T



Ammuuuuuuuuu

Jep, see maja oli lausleekides. Pärast saime teada, et see maja oli väga vana ja põletati meelega maha.

Mmmmm see oli nii hea, ainult et süda oli pärast paha, nii suur ports. :D

Õde niisama mõtles et ei viitsi enam matkata ja siis plankis.

Mu host ema tatokas. Ta ema, kes on juba päris vana arvab siiamaani, et see on feik
ja seda saab maha pesta :)