Reedel pärast pikka koolipäeva panin asjad kokku ja läksin bussi peale. 2 ja poole tunni pärast olingi Bernis. Kuna Barbora oli oma host emaga kuskil ära, siis tuli tema host isa mulle autoga Berni vastu ning sõitsime Oberburgi. Mulle pakuti kohe süüa ja teed. Väga külalislahke ja armas pere :). Umbes veerand tundi hiljem jõudis lõpuks Barbora koju. Nii hea oli teda jälle näha..tuli kohe meelde see, kui me kohtusime esimeses YFU laagris ja rääkisime ainult inglise keeles. Selle nädalavahetuse jooksul ei tule ühtegi korda meelde, kui me oleks inglise keelt pidanud kasutama. Rääkisime poole ööni juttu ja siis otsustasime magama minna. Magasime ennast korralikult välja ning laupäeva hommikul otsustasime, et kokkame midagi. Otsustasime teha muffeneid, kuna õhtul oli pidu teiste vahetusõpilastega. Läksime siis poodi ja otsime vajalikke asju ja natuke midagi muud ka :D.
Tegelikus kukkus aga asi välja nii, et Barbora ülimalt abivalmis host ema tegi meile racletti(KÕIGE parem Shveitsi rahvustoit ever. Kartul ja siis sulanud juust koos erinevate ürtidega) ja ka muffinid tegi ta ise valmis. Noh, Barbora oli natuke pettunud, sest ta ju siiski tahtis ise kokata. Aga pole hullu. Meiega liitus ka Caro, VÕP Ecuadorist. Terve see päev sõime lihtsalt liiiga palju. Õhtul oli aeg sättima hakata, sest pidu ju ootas. Nimelt oli see pidu mingile vahetusõpilasele, kes järgmine nädal tagasi koju läks. Läksime Thuni. Umbes tunni aja sõit rongiga Oberburist. Aga meil oli lõbus rongis koos muffinite, muusika ja muidugi angry birdsidega. Lõpuks kohalejõudes kohtusin paljude inimestega, keda ma kunagi näinud polnud. Nad olid kõik vahetusõpilased teise organisatsiooni AFS'ga. Nimelt on see organisatsioon siin väga kuulus. Rotary ka, aga YFUst pole kahjuks enamus midagi kuulnud.
Liikusime rongijaamast kõik koos sinna kluppi. See oli mingi 16+ pidu, sest kõik grupis ei olnud veel 18. Alguses öeldi, et me lähme spetsiaalselt sinna, kuna pidu on tasuta. Jõudsime siis sinna ning siis öeldi, et sorri, aga sissepääs maksab 30 franki. No tõesti... see ajas meid ikka väga närvi. See oli mingi eriti väike klubiMOODI asi, isegi Zurichis suurtes klubides on vahel odavam. Sellega oli veel mingi imelik teema, et maksad 30 fr krediitkaardiga ja siis saad 20 fr sulas tagasi, kui koju lähed. Väga imelik süsteem. Igatahes maksime raha ära ja läksime sisse. Tantsisime, muusika väga hea polnud, selle raha eest oleks kõvasti paremat lootnud. Muidu oli tore seltskond ja pidu hea. Jõudsime mingi hommikul 4 ajal koju ja jäime kohe magama. Barbora hostema tõi veel mulle kurgukomme, kuna kuulis, et ma köhisin palju. Pühapäeva hommikul ärkasime üles ja hommikusöök oli laual. Sõime ja muljetasime eelmisest õhtust. 2ajal hakkasime rongijaama kõndima, sest suundusime Berni. Seal oli YFU kokkusaamine Berni regioonile. Läksin ka muidugi kaasa. Käisime uisutamas. Ütleme nii, et väga koomiline oli vaadata, kuidas mitte ükski inimene aasiamaadest uisutada ei osanud. Tekkis tõeline jõulutunne koos armsate inimestega. Pärast ütlesid yfu vabatahtlikud, et neil on meile üllatus. Kõndisime kuskile metsa ja nad tegid lõkke. Mõtlesime ausalt, et mingi blairy witch tuleb välja kuskilt. Suht creepy oli ja me ei saanud aru, miks nad meid sinna viisid. Siis aga kuulsime kaugustes mingit kõlinat. See oli muidugi jõuluvana koos suure kotiga. Saime kõik väiksed kingikotid pähklite ja shokolaadiga.
Pärast oli mul veel 2tundi aega rongile. Jätsime kõikide teistega hüvasti rongijaamas ja läksime Burger Kingi sööma koos Barbora ja Caroga. Saatsime siis Caro rongile, järgmisena läks Barbora ja siis oligi minul ainult 10 minutit oodata. Mõtlesin, et jälle üks väga väga vinge nädalavahetus mööda saadetud.
Mina, Caro ja YFU vabatahtlik(tegi oma vahetusaasta Soomes)Mina, Barbora, CaroMuffinid, mis olid kadunud 10 minutiga.Peol Thuniswith my girls!
Tegelikus kukkus aga asi välja nii, et Barbora ülimalt abivalmis host ema tegi meile racletti(KÕIGE parem Shveitsi rahvustoit ever. Kartul ja siis sulanud juust koos erinevate ürtidega) ja ka muffinid tegi ta ise valmis. Noh, Barbora oli natuke pettunud, sest ta ju siiski tahtis ise kokata. Aga pole hullu. Meiega liitus ka Caro, VÕP Ecuadorist. Terve see päev sõime lihtsalt liiiga palju. Õhtul oli aeg sättima hakata, sest pidu ju ootas. Nimelt oli see pidu mingile vahetusõpilasele, kes järgmine nädal tagasi koju läks. Läksime Thuni. Umbes tunni aja sõit rongiga Oberburist. Aga meil oli lõbus rongis koos muffinite, muusika ja muidugi angry birdsidega. Lõpuks kohalejõudes kohtusin paljude inimestega, keda ma kunagi näinud polnud. Nad olid kõik vahetusõpilased teise organisatsiooni AFS'ga. Nimelt on see organisatsioon siin väga kuulus. Rotary ka, aga YFUst pole kahjuks enamus midagi kuulnud.
Liikusime rongijaamast kõik koos sinna kluppi. See oli mingi 16+ pidu, sest kõik grupis ei olnud veel 18. Alguses öeldi, et me lähme spetsiaalselt sinna, kuna pidu on tasuta. Jõudsime siis sinna ning siis öeldi, et sorri, aga sissepääs maksab 30 franki. No tõesti... see ajas meid ikka väga närvi. See oli mingi eriti väike klubiMOODI asi, isegi Zurichis suurtes klubides on vahel odavam. Sellega oli veel mingi imelik teema, et maksad 30 fr krediitkaardiga ja siis saad 20 fr sulas tagasi, kui koju lähed. Väga imelik süsteem. Igatahes maksime raha ära ja läksime sisse. Tantsisime, muusika väga hea polnud, selle raha eest oleks kõvasti paremat lootnud. Muidu oli tore seltskond ja pidu hea. Jõudsime mingi hommikul 4 ajal koju ja jäime kohe magama. Barbora hostema tõi veel mulle kurgukomme, kuna kuulis, et ma köhisin palju. Pühapäeva hommikul ärkasime üles ja hommikusöök oli laual. Sõime ja muljetasime eelmisest õhtust. 2ajal hakkasime rongijaama kõndima, sest suundusime Berni. Seal oli YFU kokkusaamine Berni regioonile. Läksin ka muidugi kaasa. Käisime uisutamas. Ütleme nii, et väga koomiline oli vaadata, kuidas mitte ükski inimene aasiamaadest uisutada ei osanud. Tekkis tõeline jõulutunne koos armsate inimestega. Pärast ütlesid yfu vabatahtlikud, et neil on meile üllatus. Kõndisime kuskile metsa ja nad tegid lõkke. Mõtlesime ausalt, et mingi blairy witch tuleb välja kuskilt. Suht creepy oli ja me ei saanud aru, miks nad meid sinna viisid. Siis aga kuulsime kaugustes mingit kõlinat. See oli muidugi jõuluvana koos suure kotiga. Saime kõik väiksed kingikotid pähklite ja shokolaadiga.
Pärast oli mul veel 2tundi aega rongile. Jätsime kõikide teistega hüvasti rongijaamas ja läksime Burger Kingi sööma koos Barbora ja Caroga. Saatsime siis Caro rongile, järgmisena läks Barbora ja siis oligi minul ainult 10 minutit oodata. Mõtlesin, et jälle üks väga väga vinge nädalavahetus mööda saadetud.
Mina, Caro ja YFU vabatahtlik(tegi oma vahetusaasta Soomes)Mina, Barbora, CaroMuffinid, mis olid kadunud 10 minutiga.Peol Thuniswith my girls!
No comments:
Post a Comment