APLAUS, UUS POSTITUS! (jah,ma olen ise ka väga uhke)
Juba 3 ja pool kuud siin ja see peaks olema see kõige raskem staadium vahetusaasta jooksul. Ma ei leia hetkel, et see oleks minu jaoks kõige raskem. Ma tunnen, et mind on võetud siia vastu.. ehk siis mind ei vaadata enam kui "seda vahetusõpilast Eestist." Aeg lendab lihtsalt nii uskumatult kiiresti.
Perega on super..just viimasel ajal on väga hästi klappima hakanud, eks neilgi on oma elustiil, millest ma nüüdseks olen aru saanud ja aktsepteerima hakanud. Host isa teeb nalja nagu teiste lastega ja see on tore. Host emaga saab kõige üle alati arutada või nõu küsida. Ja eriti lahe on see, et mul on 2 host õde ja ma tunnen, et nad on mulle kui päris õdede eest, mida mul kunagi olnud pole.
Paar päeva tagasi pandi kooli üles ehitud jõulukuused, true story. Kodus on ka igas toas siuke jõulutäheke, mis helendab. Elutuba on ka eriti christmasy koos jõulutulekeste ja muude kaunistustega. Ilus on, teen varst pildid ka.
Aaa eile pidi mu õde minema minu kooli esitlust tegema vahetusaasta ja YFU kohta. Pool tundi enne seitset kutsus ta mind endaga kaasa. Muidugi läksin kaasa, kuigi mul polnud õrna aimugi, mis ma seal tegema peaks. Lootsime tegelikutl sisimas, et inimesi ei tule, sest me polnud üldse ettevalmistatud haha.
Läksime siis sinna, kokku tuli 4 inimest. Pidin päris palju rääkima endast, oma vahetusaastast, keelest, Eestist jne. Tegin seda saksa keeles, eks ikka vahepeal pausid tulid sisse, kui mingid sõnad meelde ei tulnud. Aga isegi imestasin, et kust see jutt tuleb.. pärast õde ütles, et olin väga tubli. Kujutan ette, kui palju ma reaalselt neid vigu tegin rääkides, millest ise aru ei saanud.. aga pole hullu.
See nädalavahetus lähen arvatavasti Berni teiste vahetusõpilastega kokku saama. Loodan, et tuleb äge nädalavahetus.
Tegelikutl tahaks mingi päev ennast korralikult välja magada, sest ma olen lihtsalt pidevalt väsinud ja unepuuduses. Iga hommik 5:50 ennast üles peksta on minu jaoks juba harjumuseks saanud, aga koolis vajub mõnes tunnis silm liiga kauaks kinni ja siis on klassikaaslastel nalja kui palju :)
Bis bald!
No comments:
Post a Comment