3 kuud..

Uskumatu mõelda, et juba kolm kuud tagasi tulin siia. Aeg läheb väga kiiresti.
Mis selle ajaga muutunud on? 1. päeval lennujaamas vaatasin suurte ja segadust täis silmadega oma host perele otsa, kui nad pika küsimuse saksa keeles küsisid või midagi seletasid. Nüüdseks saan asjad host perega räägitud..vajaduse korral on sõnaraamat läheduses, kui midagi meelde ei tule või ei tea. Aga hea on vähemalt aru saada sellest, mis sinu ümber toimub ja mida räägitakse, sest alguses ei saanud ma aru millest või kellest ja mis teemadel arutatakse. Eelmine nädal tegi saksa keele tunnis ka edusammu. Tõstsin käe tunnis ja vastasin küsimusele õigesti. Proud, very proud moment. :D Olen rohkem aru saanud sellest elustiilist siin.
Kõigile, kes plaanivad Šveitsi tulla: Kõik on VÄGA punktuaalne. Kui buss lahkub 16:27 siis peab 3 minutit varem bussipeatuses olema, sest vahel on see elu siin isegi liiga punktuaalne ;).
Inimesed on korraarmastajad. Minu kodus peame iga laupäev või pühapäev toa ära koristama ja põhjalikult. Mitte nii, et maas vedelevad riided voodisse ja tekk peale :D. vähemalt kolm korda tuleb ikka lapiga ja tolmuimejaga üle käia igaltpoolt.
Koolis muidu suht sama mis Eestis. Hommikuti vehitakse üksteise pealt kodutöid ära ja tehakse spikreid. Erinevus on see, et koolis pole mingeid garderoobe. Küll on aga väiksed kapikesed kuhu saad oma kehalise koti panna näiteks. Muidu käid koolis terve päev nende jalanõudega, millega hommikul tulid. Jope pannakse lihtsalt tooli najale, kuna meil on 2 koolimaja ja peame koguaeg koolide vahelt käima ning seega peab jope koguaeg käepärast olema.
Ja sööklat ka minu koolis pole. Süüaks lihtsalt oma kaasatehtud võileibu või toitu eelmisest õhtust, mis kodus tehti. Igalpool on mikrolaineahjud, kus saab söögi soojaks teha. Või siis minnakse poodi ja ostetakse midagi ja suur osa läheb muidugi koju lõunat sööma.
Eriti loll asi siin koolis on see, et vahetund on 6 minutit ja tunni kestvus 43 minutit. Y SO DUMB? Söögivahetund on 1, 5 tundi. Siis saab lebotada koolis diivanitel või Tahlhofis. See on selline väike maja koolimaja kõrval, mis on tehtud spetsiaalselt õpilastele. Saab mängida lauajalgpalli, noolemängu, niisama istuda, süüa ja musa kuulata. Seal on päris tsill oma aega veeta.
Avastasin veel oma salajase ande :D. Nimelt ma saan tänu seebikatele, mis ma väiksena koguaeg vaatasin, natuke hispaania keelest aru. Üli naljakas, kuna mu parim sõbranna koolis on Ecuadorist. Ta üllatus täiega, kui ma ütlesin, mis need sõnad tähendavad, mis ta ütles hispaania keeles. Nüüd ta õpetab mulle iga päev natuke. :) Ilus keel on! Tahaks selle selgeks õppida kunagi.
Muidu jah, koolis majanduse tunnis õpetaja tegi ettepaneku, et ehk tahan teha presentatsiooni Eestist millalgi. Muidugi olin nõus ja saan seda ette hakata valmistama järgmine nädal, kuna homme lähen tarkusehammaste operatsioonile, siis arvatavasti kooli ei lähe paar päeva oma paistes näoga.
Ja eile sain kokku lõpuks oma tugiisikuga siin. Tal oli väga palju probleeme, seega mõistan, miks ta minuga ühendus enne ei saanud võtta. Väga tore tüdruk ja usaldusväärne. Tunnen, et saan temale kõike rääkida, kui vaja.
JA ELU ON JÄTKUVALT ILUS! :)

Mu hinne informaatikas :)Panin kallikesed raami sisseMinu tuba siin