Jõuluaeg, ilus aeg

Alustan sellega, et ma armastan väga Shveitsi jõulude ajal. Tänaval on kõik majad jõulutulekestega kaunistatud ja üldse on nii ilus. Koduigatsust isegi ei ole, olen suht üllatunud. Üks suur osa on see, et pere on mind nii omaks võtnud ja keelest saan juba suht palju ka aru.
Eile pidasime oma perega siin jõuluõhtu. Hommikul kell 9 ärgates polnud enam lund, kuna kaks päeva jutti sadas vihma. Seega jõulutunnet polnud. Vedasin ennast kööki ja sõime perega hommikust. Plaan oli selline, et mina ja mu väiksem õde pidime kinno või bowlingut mängima minema, sest host ema ja suurem õde pidid kõik tingimata kahekesi tegema ja meie seda näha ei tohtinud. Aga kuna mu väiksemal õel oli järjekordselt mingisugune puberteedihoog, siis temaga midagi teha ei saanud. Läksime Tamaraga vajalikke asju õhtuks ostma. Meil läks päris mitu tundi selle peale. Koju jõudes läksime mu väiksema õe Larissa tuppa ja hakkasime Hangoverit vaatama koos host isaga. Vaatasime mõlemad osad ära ja siis kutsuti meid sööma. Laud oli tehtud elutuppa, kus me tavaliselt kunagi ei söö. Kuusk oli ehitud, küünlad põlesid ja taustaks oli jõulumuusika. Kõik oli nii viimseni läbimõeldud ja ilusti tehtud, et mul oleks pisar silma tulnud peaaegu.
Söögiks oli lihafondüü koos kartulite ja salatitega. Lihafondüü on siis sama põhimõttega, mis juustufondüü, aga varda otsa pannakse toores lihatükk ja seejärel ühe puljongi sisse. Siis peab umbes viis minutit ootama, et see liha puljongi sees ära küpseks. Muidugi nõuab natuke kannatust ja kui kõht väga tühi on, siis võib natuke närvi ajada. Pärast kui liha küpse, saab valida erienvate kastmete vahel. Ütlen ausalt, et parim asi mida ma siin selle aja jooksul söönud olen.
Õhtusöögi ajal skypesid nad oma pojaga ja tema host perega, kes hetkel Ameerikas vahetusaastal on. Tal oli ikka väga raske vaadata seda head sööki, mis me sõime.
Pärast sööki läksid ülejäänud peale host ema välja koeraga jalutama, sest neil on selline traditsioon, et host ema riputab kurgi kusagile kuusepuule ja siis see kes selle esimesena leiab, saab esimese kingi avada. Kui tagasi toas olime, pidime ikkagi korra Larissa tuppa minema, sest Christkindli pidi kohe tulema. Christkindli(pole kindel õigekirjas) on siin Shveitsis selline väike tüdruk blondide juustega, kes tuleb ja toob kuuse alla kingitused. Ehk siis meie mõistes jõuluvana. Host ema veel ütles, et kui hästi aknast vaatate, siis ehk näete Christkindlit. Kahjuks teda ei näinud, haha. Läksime pärast elutuppa ja üllatus oli suur, kui nägime kingihunnikut kuuse all. Esimesena leidis kurgi kuuselt Tamara, kuid kuna ma nii kaua olin oodanud oma pakki Eestist, siis võisin mina selle siiski esimesena avada. Mul tuli kohe nii hea ja eriti kodune tunne seda avades. Pakis oli palju eesti shokolaadi ja komme. Kingitus minu sugulastelt ja vanematelt. Aitäh emme nende üliarmsate sokkide ja kinnaste eest ja aitäh ka minu sugulastele:) Mu emme oli ka pakki pannud kingituse kõigile inimestele mu host perelt. Kuna lipikud pakkide pealt olid ära tulnud, polnud mul õrna aimugi kellele mis pakk on, aga kuna ma olen teadatuntud Nastja, läksid kõik pakid õigete inimeste kätte. :D
Emps saatis käsitööehteid ja sokke ja igasuguseid asju. Nad olid väga rõõmsad nende asjade üle. Sain kingid oma kahe õe käest ja siis veel host vanematelt päris mitu kinki. Tundus, et nad läksid all out oma kingitegemistega. Näiteks Larissa sai endale playstation 3'e, mida ta nüüd koguaeg ainult mängib. host isa kinkis host emale Maci. Need olid ainult paar näidet..
Pärast kinkide avamist ja mitut kallistusringi skypesime veel minu perega Eestis ja sõime megahead magustoitu.
Magustoidu söömisega olime valmis alles 11-12 paiku õhtul. Peale host isa ei läinud keegi veel magama. Otsustasime vaadata ühte DVD'd, mis mu õde kingiks sai. Olen suht kindel, et me kõik vaatasime sellest filmist esimesed 10-15 minutit ja siis magasime diivanil. Ärkasin öösel millalgi üles ja läksin enda voodisse magama.
PILDIAEG!
Kõik asjad ei mahtunud lauale, aga kommid ja kingid Eestist ja minu host perelt :)Kell minu host vanematelt Lihafondüü nomnom

"Rikun" reegleid..

Olen enne juba mainunud, et mul üpriski karm kool on. Paar nädalat tagasi kirjutas mulle klassijuhataja meili, et tal on minuga rääkida vaja. Mul kohe ei olnud hea tunne millegipärast. Läksin siis kohale sinna klassi ja siis jalutas klassijuhataja(Rabadosoa) minu juurde, käes punane kiri. Mõtlesin, et mis see nüüd siis on.. Siis ta ütles mulle, et vabandust, ma ei saa midagi teha, need on lihtsalt reeglid.
"Punaseks kirjaks" nimetatakse siin midagi käskkirja sarnast. Ma olin siis nii segaduses ja mõtlesin, et mida ma JÄLLE tegin. Tuli välja, et olen kuidagimoodi 3 korda tundidesse hiljaks jäänud(kooliaasta alguses ei leidnud kõiki klasse üles). Olin suht pettunud ja ei mõistnud, et kas tõesti üks selline kiri vajalik on vahetusõpilasele. Aga mis seal ikka, lasin host vanematel selle alla kirjutada ja täna käisingi koristamas. Siin on suht koomiline see, et koristajatel on reaalselt oma puhketoad koos arvutite, graafikute ja muu stuffiga.
Kui koristajaga kohtusin, küsis ta esimese asjana "Kas Teid saatis ka Rabadosoa siia?" Vastasin jaatavalt ning siis vastas ta, et väga paljud õpilased tulevad just nimelt samast klassist.(Imelik, kuna hilinetakse tõesti väga harva mu klassis)
Koristamine iseenesest midagi väga hullu polnud, pidin tund aega lihtsalt mopiga kunstiklassi põrandat puhastama. Muidugi alguses seletas ta 10-15 minutit kuidas ma "S"-tähe kujulisi liigutusi tegema pean.
Kui tund aega täis tiksus, tuli koristaja ja võttis töö üle. Nüüd pean ainult selle paberi ära andma oma kõige kõige kallimale klassijuhatajale :))))
Siis pidin veel tervele klassile koogi tegema, kuna mu telefon helises keemia tunnis. Tavaliselt annab see õpetaja ka punase kirja, aga tegi mulle erandi, kuna ma vahetusõpilane olen. Järgmiseks korraks tegin shokolaadikooki, millest kõik alati vaimustuses on..kaasa arvatud minu klass siin. Mul läks tegelikult tuli nii heaks, kui nägin, kuidas nende näod pärast ebaõnnestunud keemia kontrolltööd särama lõi minu kooki süües. Peaaegu kõik võtsid teise või kolmanda tüki. Üks poiss lausa kallistas mind, kuna kook olevat nii hea. Mul on armas klass.
Muidu palju kontrolltöid ja palju uusi saksa keele sõnu iga päev. Päeva lõpuks olen alati nii väsinud, kuna kõik see uus informatsioon väsitab jubedalt.
Inglise keeles sain klassi parima tulemuse, 5.3. Pool testist oli tõlkimine saksa keelest inglise keelde, niiet võib rahule jääda küll.
Laupäeva õhtul läksime õega välja. Alguses olime BBC's aga seal oli jube igav. Inimesi oli vähe ja me ei teadnud kedagi. Kuna me oleme 2 blondiini, siis ei suutnud ise otsustada, kas lähme Austriasse klubisse(ladies night oli) või jääme sinna. Otsustasime kulli ja kirja visata. Münt otsustas, et lähme Austriasse Nachtschichti(u 45 minutit autoga). Mündil oli õigus, meil oli väga lõbus. Koju jõudsime pühapäeva hommikul. Otsustasime, et magama ei lähe enam, kuna väljas oli juba valge. Valmistasime hommikusöögi ja kohvi ja ega ausaltöeldes mingil imelikul kombel und ei olnud absoluutselt. Aga see eest õhtul olime mõlemad nii väsinud, jäime 7-8 ajal õhtul magama.
Aga nüüd lähen magama, muidu olen jälle homme terve päev silmad krõllis peas. :)

Oberburg, Bern, Thun!

Kuna ma siin oma blogitamisega maha olen jäänud, siis räägin teile eelmisest nädalvahetusest. Käisin Barboral Bernis külas. No tegelt ta elas natuke Bernist väljas, aga siiski.

Reedel pärast pikka koolipäeva panin asjad kokku ja läksin bussi peale. 2 ja poole tunni pärast olingi Bernis. Kuna Barbora oli oma host emaga kuskil ära, siis tuli tema host isa mulle autoga Berni vastu ning sõitsime Oberburgi. Mulle pakuti kohe süüa ja teed. Väga külalislahke ja armas pere :). Umbes veerand tundi hiljem jõudis lõpuks Barbora koju. Nii hea oli teda jälle näha..tuli kohe meelde see, kui me kohtusime esimeses YFU laagris ja rääkisime ainult inglise keeles. Selle nädalavahetuse jooksul ei tule ühtegi korda meelde, kui me oleks inglise keelt pidanud kasutama. Rääkisime poole ööni juttu ja siis otsustasime magama minna. Magasime ennast korralikult välja ning laupäeva hommikul otsustasime, et kokkame midagi. Otsustasime teha muffeneid, kuna õhtul oli pidu teiste vahetusõpilastega. Läksime siis poodi ja otsime vajalikke asju ja natuke midagi muud ka :D.
Tegelikus kukkus aga asi välja nii, et Barbora ülimalt abivalmis host ema tegi meile racletti(KÕIGE parem Shveitsi rahvustoit ever. Kartul ja siis sulanud juust koos erinevate ürtidega) ja ka muffinid tegi ta ise valmis. Noh, Barbora oli natuke pettunud, sest ta ju siiski tahtis ise kokata. Aga pole hullu. Meiega liitus ka Caro, VÕP Ecuadorist. Terve see päev sõime lihtsalt liiiga palju. Õhtul oli aeg sättima hakata, sest pidu ju ootas. Nimelt oli see pidu mingile vahetusõpilasele, kes järgmine nädal tagasi koju läks. Läksime Thuni. Umbes tunni aja sõit rongiga Oberburist. Aga meil oli lõbus rongis koos muffinite, muusika ja muidugi angry birdsidega. Lõpuks kohalejõudes kohtusin paljude inimestega, keda ma kunagi näinud polnud. Nad olid kõik vahetusõpilased teise organisatsiooni AFS'ga. Nimelt on see organisatsioon siin väga kuulus. Rotary ka, aga YFUst pole kahjuks enamus midagi kuulnud.
Liikusime rongijaamast kõik koos sinna kluppi. See oli mingi 16+ pidu, sest kõik grupis ei olnud veel 18. Alguses öeldi, et me lähme spetsiaalselt sinna, kuna pidu on tasuta. Jõudsime siis sinna ning siis öeldi, et sorri, aga sissepääs maksab 30 franki. No tõesti... see ajas meid ikka väga närvi. See oli mingi eriti väike klubiMOODI asi, isegi Zurichis suurtes klubides on vahel odavam. Sellega oli veel mingi imelik teema, et maksad 30 fr krediitkaardiga ja siis saad 20 fr sulas tagasi, kui koju lähed. Väga imelik süsteem. Igatahes maksime raha ära ja läksime sisse. Tantsisime, muusika väga hea polnud, selle raha eest oleks kõvasti paremat lootnud. Muidu oli tore seltskond ja pidu hea. Jõudsime mingi hommikul 4 ajal koju ja jäime kohe magama. Barbora hostema tõi veel mulle kurgukomme, kuna kuulis, et ma köhisin palju. Pühapäeva hommikul ärkasime üles ja hommikusöök oli laual. Sõime ja muljetasime eelmisest õhtust. 2ajal hakkasime rongijaama kõndima, sest suundusime Berni. Seal oli YFU kokkusaamine Berni regioonile. Läksin ka muidugi kaasa. Käisime uisutamas. Ütleme nii, et väga koomiline oli vaadata, kuidas mitte ükski inimene aasiamaadest uisutada ei osanud. Tekkis tõeline jõulutunne koos armsate inimestega. Pärast ütlesid yfu vabatahtlikud, et neil on meile üllatus. Kõndisime kuskile metsa ja nad tegid lõkke. Mõtlesime ausalt, et mingi blairy witch tuleb välja kuskilt. Suht creepy oli ja me ei saanud aru, miks nad meid sinna viisid. Siis aga kuulsime kaugustes mingit kõlinat. See oli muidugi jõuluvana koos suure kotiga. Saime kõik väiksed kingikotid pähklite ja shokolaadiga.
Pärast oli mul veel 2tundi aega rongile. Jätsime kõikide teistega hüvasti rongijaamas ja läksime Burger Kingi sööma koos Barbora ja Caroga. Saatsime siis Caro rongile, järgmisena läks Barbora ja siis oligi minul ainult 10 minutit oodata. Mõtlesin, et jälle üks väga väga vinge nädalavahetus mööda saadetud.
Mina, Caro ja YFU vabatahtlik(tegi oma vahetusaasta Soomes)Mina, Barbora, CaroMuffinid, mis olid kadunud 10 minutiga.Peol Thuniswith my girls!