Aeg on lahkuda
Aeg on kohtuda
Aeg on loobuda
Aeg on joobuda.
Aeg on rääkida
Aeg on vaikida
Aeg on lahkuda
Et saaks taas jälle kohtuda.
Tuesday, June 26, 2012
Sunday, June 24, 2012
Thursday, June 14, 2012
2 nädalat lahkumiseni
Viimane koolipäev oli vihmane, kuidagi kurvameelne meeleolu..suurt osa sellest mängis muidugi ilm. Tegin klassile kräsupea koogi ja see oli megaa suur. Ma mõtlesin tükk aega, et kuidas ma selles tordimoodi asja nüüd kooli transpordin.. Pakkisin oma kalli koogi kuidagi ära ja inimesed suht naersid mu välja kui nägid mind minu suure koti ning koogiga. Muidugi mul polnud ka vihmavarju ning väljas sadas padukat. Kui olin kuidagi rongi ja bussidega kooli juurde jõudnud läksin saksa keelde. Klassikaaslastel vajus suu lahti kui nägid mu meistriteost ning küsisid, mis kook see selline on. Siis ütlesin,et üks vääga hea eesti kook. Kuna mul on olnud see aasta maailma ägedaim saksa keele õpetaja siis otsustasingi selles tunnis kooki jagada. Kõigile meeldis see kook ning neil oli kohe väga hea meel, tänasiti ka kallistati. Armas oli.
Teised tunnid läksid kuidagi eriti kiiresti mööda ning matemaatikas istudes ei olnud ikkagi siukest tunnet, et ma reaalselt enam ei tule kunagi enam siia koolimajja, et "nautida" kella viieni kestvaid koolipäevi. Tegi kurvaks, jah.
Mõned sõbrannad andsid lahkumiskingitusi ning kirjutasid mu raamatusse. Pärast matemaatikat oli hüvastijätt kõigiga. Noh õnneks tähtsamaid näeb veel see nädalavahetus Lausanne'is. Pärast käisime veel parima sõbrannaga hot dogi söömas ning läksime rongile
Ja see oligi minu viimane koolipäev.
Nüüd tänasest ongi 2 nädalat YES'ile minekuni. Kuidagi hirm on tekkinud, ma ei tea isegi mille ees. Kas lahkumise või siis Eestisse jõudmise ees. Väga segamini tunded, iga kord mõtlen et varsti enam ma ei käi seda teedpidi St. Gallenisse või Gossausse.
Täna alustasin vaikselt pakkimisega, või noh tegelikult riiete sorteerimisega.. Ma loodan, et kõik mahub kahte kohvrisse ära, muidu läheb asi keeruliseks.
Sain ka täna arve hambaarstilt, kuna hambas oli närvipõletik. Kahe hambaarsti visiidi eest 830 franki (690 euri) Täiesti õudne millised hinnad siin on. Õnneks maksab (loodetavasti) selle eest kindlustus.
Enne ma ilmselt ei kirjutagi kui kodus olen, noh loodan et ikka võibolla leian aega. Aga et te natuke kursis asjade käikudega oleks, siis 28.juunil sõidan rongiga Baselisse ja sealt võtame öörongi Berliini. Berliinis toimub kuulus YES laager kõikide vahetusõpilastega Euroopast ning pärast seda 36 tunnine bussisõit kodumaale.
Bis bald <3 !
Konstanz, Bodensee Barboraga
Teised tunnid läksid kuidagi eriti kiiresti mööda ning matemaatikas istudes ei olnud ikkagi siukest tunnet, et ma reaalselt enam ei tule kunagi enam siia koolimajja, et "nautida" kella viieni kestvaid koolipäevi. Tegi kurvaks, jah.
Mõned sõbrannad andsid lahkumiskingitusi ning kirjutasid mu raamatusse. Pärast matemaatikat oli hüvastijätt kõigiga. Noh õnneks tähtsamaid näeb veel see nädalavahetus Lausanne'is. Pärast käisime veel parima sõbrannaga hot dogi söömas ning läksime rongile
Ja see oligi minu viimane koolipäev.
Nüüd tänasest ongi 2 nädalat YES'ile minekuni. Kuidagi hirm on tekkinud, ma ei tea isegi mille ees. Kas lahkumise või siis Eestisse jõudmise ees. Väga segamini tunded, iga kord mõtlen et varsti enam ma ei käi seda teedpidi St. Gallenisse või Gossausse.
Täna alustasin vaikselt pakkimisega, või noh tegelikult riiete sorteerimisega.. Ma loodan, et kõik mahub kahte kohvrisse ära, muidu läheb asi keeruliseks.
Sain ka täna arve hambaarstilt, kuna hambas oli närvipõletik. Kahe hambaarsti visiidi eest 830 franki (690 euri) Täiesti õudne millised hinnad siin on. Õnneks maksab (loodetavasti) selle eest kindlustus.
Enne ma ilmselt ei kirjutagi kui kodus olen, noh loodan et ikka võibolla leian aega. Aga et te natuke kursis asjade käikudega oleks, siis 28.juunil sõidan rongiga Baselisse ja sealt võtame öörongi Berliini. Berliinis toimub kuulus YES laager kõikide vahetusõpilastega Euroopast ning pärast seda 36 tunnine bussisõit kodumaale.
Bis bald <3 !
Konstanz, Bodensee Barboraga
Friday, June 8, 2012
Tuesday, June 5, 2012
Freust du dich schon auf zuhause?
Tõlge: Kas sa oled õnnelik koju mineku üle?
Seda küsimust küsitakse minult päevas rohkem kui viis korda. Ühest külest ma muidugi tahan armast Eestit näha ja oma pere ning sõpru, aga teisest küljest on lihtsalt nii raske seda elu, mis ma endale loonud olen, maha jätta. Varsti ma ei saa kunagi öelda "Ma olen vahetusõpilane Eestist." . Ma ei saa seletada inimestele, kus selline väike maa asub ja mis keelt seal räägitakse. Selle peale on juba kummaline mõelda.
Küsitud on ka seda, et kas ma oleks teinud midagi teisiti vahetusaasta jooksul. Nüüd seistes lahkumise lävel, võin öelda, et ei. Ma olen rahul asjade käiguga ja kuidas ma tehtud vigadest õppinud olen ning seeläbi ise kasvanud.
Mai oli ilus kuu. Ma ei jõudnudki kirjutada midagi. Mis ma siis tegin..käisin Montreux's klassireisil. Väga ilus nädal armsate inimestega. Pikemalt ei hakkagi kirjutama.
Vahepeal oli ka eurovsioon, mida siin väga vähesed inimesed vaatavad. Kuna mu terve pere ja sõbrad kuulsid koguaeg kuidas ma eurovisioonist rääkisin, siis hääletasid nii mõnedki Eesti poolt! :D
Ja muidugi toimus LMFAO kontsert mis oli lihtsalt LEGEND...wait for it DARYYYY! Alguses pidi jube kaua ootama ning väääga palav oli, aga kui LMFAO lavale tuli siis oli ikka party rock!
Kiiremini kui üks silmapilk oli Mai läbi ja nüüd vaatab kalendrist vastu 5 juuni. MISMÕTTES 5 juuni?? Pole lihtsalt normaalne, kui kiiresti aeg läheb.
2.-3. juuni toimus viimane kokkusaamine YFU vahetusõpilastega Shveitsis. Tore nädalavahetus oli, aga samaaegselt ka väga väga kurb. Pidi ju kuidagi hüvasti jätma inimestega keda aasta jooksul tundma õppisin. Raske oli ja nutt tuli peale. Toimusid sessioonid, kus reaalselt ainult räägiti koguaeg kojuminekust ja kuidas ennast jälle kodumaal kohastuda. Ma ei unusta kunagi neid lahedaid laagreid mis meil koos on olnud: PAO, Ski camp, PRO ja vahepeal teised kohtumised. Olen ikka täiesti veendunud et vahetusõpilased ongi need kõige kõige armsamad.
Hetkel on mul viimane nädal koolis, sest teised lähevad 9ndast juunist praktikumile, ehk siis prantsusekeelsesse šveitsi ossa tööle. See tähendab seda, et minul on vaheaeg. Olgem ausad, ega mu kool mind just väga vaimustanud pole vahetuaasta jooksul, on siiski kurb lahkuda. Jälle tuleb hüvasti jätta oma klassikaaslastega, kes minule selle aasta jooksul väga headeks sõpradeks saanud on.
Montreux
LMFAO! Champagne showers!
Rongijaamas valmistumas kontserdiks
PRO(Pre-return orientation) ehk viimane laager VÕPidega
lihtsalt vesi kallati pähe
Teistele raamtutesse mälestusi kirjutamas
Hüvastijätt
Seda küsimust küsitakse minult päevas rohkem kui viis korda. Ühest külest ma muidugi tahan armast Eestit näha ja oma pere ning sõpru, aga teisest küljest on lihtsalt nii raske seda elu, mis ma endale loonud olen, maha jätta. Varsti ma ei saa kunagi öelda "Ma olen vahetusõpilane Eestist." . Ma ei saa seletada inimestele, kus selline väike maa asub ja mis keelt seal räägitakse. Selle peale on juba kummaline mõelda.
Küsitud on ka seda, et kas ma oleks teinud midagi teisiti vahetusaasta jooksul. Nüüd seistes lahkumise lävel, võin öelda, et ei. Ma olen rahul asjade käiguga ja kuidas ma tehtud vigadest õppinud olen ning seeläbi ise kasvanud.
Mai oli ilus kuu. Ma ei jõudnudki kirjutada midagi. Mis ma siis tegin..käisin Montreux's klassireisil. Väga ilus nädal armsate inimestega. Pikemalt ei hakkagi kirjutama.
Vahepeal oli ka eurovsioon, mida siin väga vähesed inimesed vaatavad. Kuna mu terve pere ja sõbrad kuulsid koguaeg kuidas ma eurovisioonist rääkisin, siis hääletasid nii mõnedki Eesti poolt! :D
Ja muidugi toimus LMFAO kontsert mis oli lihtsalt LEGEND...wait for it DARYYYY! Alguses pidi jube kaua ootama ning väääga palav oli, aga kui LMFAO lavale tuli siis oli ikka party rock!
Kiiremini kui üks silmapilk oli Mai läbi ja nüüd vaatab kalendrist vastu 5 juuni. MISMÕTTES 5 juuni?? Pole lihtsalt normaalne, kui kiiresti aeg läheb.
2.-3. juuni toimus viimane kokkusaamine YFU vahetusõpilastega Shveitsis. Tore nädalavahetus oli, aga samaaegselt ka väga väga kurb. Pidi ju kuidagi hüvasti jätma inimestega keda aasta jooksul tundma õppisin. Raske oli ja nutt tuli peale. Toimusid sessioonid, kus reaalselt ainult räägiti koguaeg kojuminekust ja kuidas ennast jälle kodumaal kohastuda. Ma ei unusta kunagi neid lahedaid laagreid mis meil koos on olnud: PAO, Ski camp, PRO ja vahepeal teised kohtumised. Olen ikka täiesti veendunud et vahetusõpilased ongi need kõige kõige armsamad.
Hetkel on mul viimane nädal koolis, sest teised lähevad 9ndast juunist praktikumile, ehk siis prantsusekeelsesse šveitsi ossa tööle. See tähendab seda, et minul on vaheaeg. Olgem ausad, ega mu kool mind just väga vaimustanud pole vahetuaasta jooksul, on siiski kurb lahkuda. Jälle tuleb hüvasti jätta oma klassikaaslastega, kes minule selle aasta jooksul väga headeks sõpradeks saanud on.
Montreux
Subscribe to:
Posts (Atom)