Seda küsimust küsitakse minult päevas rohkem kui viis korda. Ühest külest ma muidugi tahan armast Eestit näha ja oma pere ning sõpru, aga teisest küljest on lihtsalt nii raske seda elu, mis ma endale loonud olen, maha jätta. Varsti ma ei saa kunagi öelda "Ma olen vahetusõpilane Eestist." . Ma ei saa seletada inimestele, kus selline väike maa asub ja mis keelt seal räägitakse. Selle peale on juba kummaline mõelda.
Küsitud on ka seda, et kas ma oleks teinud midagi teisiti vahetusaasta jooksul. Nüüd seistes lahkumise lävel, võin öelda, et ei. Ma olen rahul asjade käiguga ja kuidas ma tehtud vigadest õppinud olen ning seeläbi ise kasvanud.
Mai oli ilus kuu. Ma ei jõudnudki kirjutada midagi. Mis ma siis tegin..käisin Montreux's klassireisil. Väga ilus nädal armsate inimestega. Pikemalt ei hakkagi kirjutama.
Vahepeal oli ka eurovsioon, mida siin väga vähesed inimesed vaatavad. Kuna mu terve pere ja sõbrad kuulsid koguaeg kuidas ma eurovisioonist rääkisin, siis hääletasid nii mõnedki Eesti poolt! :D
Ja muidugi toimus LMFAO kontsert mis oli lihtsalt LEGEND...wait for it DARYYYY! Alguses pidi jube kaua ootama ning väääga palav oli, aga kui LMFAO lavale tuli siis oli ikka party rock!
Kiiremini kui üks silmapilk oli Mai läbi ja nüüd vaatab kalendrist vastu 5 juuni. MISMÕTTES 5 juuni?? Pole lihtsalt normaalne, kui kiiresti aeg läheb.
2.-3. juuni toimus viimane kokkusaamine YFU vahetusõpilastega Shveitsis. Tore nädalavahetus oli, aga samaaegselt ka väga väga kurb. Pidi ju kuidagi hüvasti jätma inimestega keda aasta jooksul tundma õppisin. Raske oli ja nutt tuli peale. Toimusid sessioonid, kus reaalselt ainult räägiti koguaeg kojuminekust ja kuidas ennast jälle kodumaal kohastuda. Ma ei unusta kunagi neid lahedaid laagreid mis meil koos on olnud: PAO, Ski camp, PRO ja vahepeal teised kohtumised. Olen ikka täiesti veendunud et vahetusõpilased ongi need kõige kõige armsamad.
Hetkel on mul viimane nädal koolis, sest teised lähevad 9ndast juunist praktikumile, ehk siis prantsusekeelsesse šveitsi ossa tööle. See tähendab seda, et minul on vaheaeg. Olgem ausad, ega mu kool mind just väga vaimustanud pole vahetuaasta jooksul, on siiski kurb lahkuda. Jälle tuleb hüvasti jätta oma klassikaaslastega, kes minule selle aasta jooksul väga headeks sõpradeks saanud on.
Montreux
No comments:
Post a Comment